XDream B raja sprint Roostal

Laupäeval toimus Roostal Swedbank Xdream võistlussarja viimane osavõistlus, sprint. Meeskonna "Mehed, kurat, kus rada on?" osana oli rajal ka Raiko: Võistlema kutsus mind vana tuttav Henri, kuna nende kolmas liige ei saanud tulla. Seega oli esialgu plaan Kuusalu 100 sõidust loobuda ning Marti enda asemel väntama kupatada. Igaljuhul laupäeva varahommikul sai võistluskeskuse poole teele asutud. Mandrossimeeter liikus seal 0-0,2 pügala vahel, enesetunne täitsa rahulik. Ettevalmistused sujusid ka täiesti plaanipäraselt ning nägin ära ka meie mansa kolmanda mehe Andrese- täitsa OK vana. Ka muidu oli tuttavaid nägusid nii mitmeidki näha. Kuna esimene etapp oli jalgsi, viisime rattad vahetusalasse ära ning suundusime A raja starti vaatama, kes panid ratastega minekut. Varsti võtsimegi ise mererannal stardialas koha sisse ning hakkasime lähet ootama. Asi näeb välja nii, et kuulutatakse välja, mil viisil läbitakse esimene etapp- seekord oli jalgsietapp stardis. Minut enne starti võib krabada rullikeeratud kaardid ning teekonda planeerima hakata. Kaardil on ilusasti kirjas, mis etapid mis järjekorras läbida tuleb- seekord siis jalgsi 0,8 km, rattaga 2,5 km, jalgsi valikorienteerumine >3,8 km, kus läbida tuli kuus punkti 10st, ratas 7,4 km, jalgsi 2,4 km, kanuu 2,6 km, jalgsi 0,3 km, ratas 4,3 km ning lõpetuseks jalgsi 0,3 km. Need vahemaad on vähemalt kaardile märgitud, kuid ilmselt tegu linnulennult distantsidega, seega tõelisi vahemaid ei saa me iial teada. Kuna esimesed punktid olid kõigil ühised, käis nende ümber päris tihe sagimine. Lisaks sai mulle selgeks suusatajate joogipauna sobimatus jooksmisel- see nimelt hüppas päris korralikult üles-alla ning jooksmisele hästi küll ei mõjunud. Samas oli hea sealt aegajalt lonks juua võtta. Igaljuhul oli kõik kontrolli all ning ära ei eksinud kordagi- peamiselt ilmselt tänu faktile, et kaardilugemisega tegelesid Henri ja Andres, mina hoidsin sealt targu eemale. Nagu hoiatati, tuligi varsti märjaks saada, kuna kaks punkti olid kaldast mõnekümne meetri kaugusel kividel ja nendeni jõudmiseks tuli üle põlve vees kahlata. Õnneks oli vesi suhteliselt soe, väidetavalt lausa 18 kraadi, kuid jahe hakkas mõnevõrra siiski. Paljudel õnnestus libedatel kividel ka libiseda ning enamvähem üleni merevette lartsatada. Kanuuetapp oli ka üsna ekstreemne, kuna lainetus oli korralik. Pealegi jõudsime esimesse kanuupunkti koos suurema laevastikuga, mistõttu tekkis päris ärevaid hetki. Lisaks Andresele, kes meil kanuupunkte võttis, pidin ka mina paar korda vette minema kanuud kividelt maha lohistama. Peale kanuuetappi hakkas lõpp juba vaikselt paistma ning ei kulunudki eriti kaua aega, kui olime võistluskeskuse juures tagasi ning mina läksin lisaülesannet täitma. Selleks oli vabalt valitud minigolfirajal palli auku löömine. Sain varsti sellega hakkama ning oligi aeg lõpuspurdiks, kus kiirustas tagant tõik, et ühed konkurendid olid otse meie seljataga. Õnnestus neid siiski võita, meie aeg 3:23 kopikatega. Pärast finišit käisime siis saunas pesemas, söömas ning autasustamist ootamata asusime tagasiteele Tallinnasse, kuna ma otsustasin siiski minna pühapäeval Kuusallu matkadistantsi sõitma. Sellest aga mõni teine kord, seniks- stay tuned!

Pildid: http://gallery.kmzphoto.eu/