Ainukese kohalkäinud Velonoidina on kohustuslik nii heast sõidust mõned read siia üles riputada. Selle aastane start, nagu ka möödunud aastal, anti Mõedaku suusabaasist, mida ümbritsevad väga kaunid künkad. Lisaks kaunidusele, oli sellel aastal rajameister sealt ka päris korraliku tulemuse välja pigistanud. Tegelikult oligi raja kõige nauditavam osa minu jaoks keskuse ümber. Mitte just ülitehnilised kuid kiired ja tähelepanu nõudvad singlid, koos mõnusate laskumiste ja tõusudega panid ratta seljas lausa ruigama.
Peale starti u 5 km jooksul sai kõik selgeks- minust läksid mööda need, kes pidid ja mina läksin omakorda mööda nendest, kellest pidin. Sellest hetkest alates hakkas sõit praktiliselt uhkes üksilduses, kui välja arvata üksikud möödasõidud tugevama alguse kuid kehvema pidamisega sõitjatest. Nt teisel ringil oli neid ainult 4.
Sellise soolo eelis on teadagi võimalus oma tempot hoida ja teha ning vältida liigset rapsimist ja eksimusi. Tulemuseks (stiili-)puhtalt läbitud 70 km, ei mingeid nipleid, haamreid ega koperdamist. Tegelikult oli enesetunne lõpus nii hea, et viimane kilomeeter sai rauad paremal ja püsti finitosse tõmmatud.
Miinuseks aga on motivatsioon, laiskus on vist inimloomuse osa, sest kui keegi otseselt selga ei kraabi, siis paratamatult puudub stiimul rohkem vajutada ja kangutada. Üritasin siiski lisaks raja nautimisele tegeleda ka jalgade kiire liigutamisega, aga vahetevahel see paratamatult ununeb.
Kokkuvõttes võib öelda, et tänavune kaheringiline etapp oli tunduvalt eelmisest aastast parem, oli kõike- singleid, juurikaid, künkaid, raputavat heinamaad, muda, lompe ja libedust. Kõike parasjagu ja kordamööda. Tulemus ei saanud ka paha, koht 46 väga soliidses nimekirjas. Teiste tulemusi saab piiluda siit: http://www.nelson.ee/XI_Rakvere_Rattamaraton_Tulemused.pdf
Lõpetades oli ülihea tunne, justkui oleksin võitnud, kahju ainult, et selliste kohtade eest auhindu ei jagata.
PS. Pildi eest tänud Rakvere Lihakombinaadile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar