Temposõidust Teenusel

Samal ajal kui Marti koos kapteniga Tartus lahedalt rullitasid-ullitasid, näitasin mina üles erakordset vaprust ja hakkasin 8. augusti pühapäeva hommikul rattaga Velisemõisast Teenuse poole kerima. Maad on sinna oma 30 km, mis on paras, et end 18 km temposõiduks korralikult sisse sõita. Ka Teenusel ei hoidnud ilm end sugugi tagasi ning sooja oli tublisti üle 30 kraadi. Kohe kui olin end kirja pannud, võtsin istekoha esimese puu varjus ja ootasin oma starti. Teenuse temposõidust veel niipalju, et seal oli ratastele seatud kaks nõuet:
a) jooksud ei tohi olla üle 26´´;
b) ei tohi olla eraldistardi lenksu.
Seega, sisuliselt tähendas see temposõitu MTB ratastega. Enamus seltskonda oli ette võtnud ka väikese tuunimise ja alla pannud, kas 1,5 või 1,2 slikid ning suurel osal oli esindatud ka kõvakahvel. Minu enda päevinäinud merida on nüüdseks läbinud osalise uuenduskuuri ja ei jäänud oluliselt maha- nii slikid kui kõvakahvel on täiesti esindatud. Vahetult enne Teenuse sõitu sai taha pandud ka MNT kassett ja eest granny eemaldatud. See kõik oli küll tore, kuid ei kompenseeri ratta suurimat puudust- asjaolu, et ligi 7000 km veerenud shimano alivio säästujooksud on oma võiduka lõpuni jõudnud.

Stardipositsioon oli mul suhteliselt hea, minu taha jäi startima veel vaid kolm sõitjat. Teravust lisas aga see, et 2 minutilise vahega hakkas minu tagant tulema KoMo esisõitja Pruus ja viimasena tuli veel üks raskema jalaga sõitja, kes hõivasidki 18 km arvestuses vastavalt 1 ja 2 koha. Eesmärgiks sai võetud keskmine kiirus 36 km/h, mis jäi paraku napilt alistamata. Keskmiseks kujunes veidi üle 35 km/h. Temposõidust tean ma samapalju kui lehm lennuõnnetusest, seega pole mõtet siin analüüsida, kas midagi sai valesti või õigesti tehtud. Sõitsin nii nagu jõudsin, vahepeal lasin tempo kergelt alla ja üritasin kerida. Ainuke, mida tagantjärgi mõeldes oleks võinud teha, on see, et oleks pidanud lõputempot alustama veidi varem, nt 3 km enne finitot, sest jõudu jäi siiski sisse. Paar-kolm km enne lõppu tuli alla neelata mõru pill ja tagant tulija (õnneks ainuke) mööda lasta.
Hoolimata korralikust kohinast tagajooksus ja suuresti vabajooksu puudumisest, sai selle rattaga edukalt MTB temposõitu teha. Isegi nii edukalt, et suutsin koguarvestuses 6 ning oma vanuserühmas 3 aja välja sõita. Peale väikest lõõtsutamist hakkasin kohe jällegi kodu poole veerema, et sel päeval maal veel midagi korda saata.
Lõpetades märkasin, et jalad on mustasid plekke tihedalt täis. Kodus end ja ratast põhjalikumalt uurides, selgus, et kõik kohad on paksult pigiplekkidega kaetud. Erinevalt mudast on bituumen oluliselt ebameeldivam ning Teenuse kihutamist jäävad veel kaua meenutama määrdunud number, ratas ja riided. KoMo tegevuste kohta saab lugeda nende kodulehelt: www.komo.ee