Tartu rattamaraton 2010

Ajaloolise tõe huvides olgu lühidalt ära mainitud, et Tartu Rattamaraton ei jäänud selgi korral velonoidide poolt sõitmata. Mul, Raikol, isiklikult juhtus esmakordselt selline imelik asi, et mainitud sündmus tõmbas ööl enne sõitu mandrossimeetri päris korralikult käima. Kaasa aitasid sellele oluliselt ebakindlus transpordi suhtes ning osaliselt ka väljas möllav marutuul koos korralike vihmavalingutega. Siiski niipalju sujus, et jõudsin õigeks ajaks starti, kus oli oodates päris jahe. Marti tahtis algul hiljaks jääda, kuid otsustas siiski õigeks ajaks kohale imbuda. Kuna ta jõudis minust hiljem koridori, jäi ta märksa tahapoole ning seega peale alguse lobisemist rajal vist rohkem ei kohtunudki. Sõidust endast midagi väga head meenutada vist polegi. Nagu kõik juba ammu teavad, oli tegu üsna mudase sõiduga ning seda andis tehnika pea kogu sõidu vältel tunda. Keti kinnikiilumised (chainsuck), muda tõttu mitteringikäivad jooksud jne ei teinud sõitu just liialt kergeks. Algul oli küll lõbus kaaskannatajate/või(s)tlejatega lobiseda, kuid lõpuks tüütasid mülkad ära. Siit moraal- tuleb ka lisaks jalgadele kuplialuse eest hoolt kanda. Igaljuhul suutsin ka kõige hullematest prognoosidest üle olla ning ajaga 5:11:46 lõpetada. Telefoni krabades nägin Marti sõnumit, et tehnika koostööst loobumise tõttu oli ta juba enne Harimäge katkestanud ning minu lõpetamise ajaks oli tal juba ammu pestud, söödud ning kammitud. Ootasime ära ka Priidu, kes seeord otsustas lühema variandi kasuks. Ta paistis minust märksa paremas meeleolus olema. Igaljuhul edasi laekusime Sirvaku ühissauna, kus ootas meid möödunud aasta Pariisi 24 ajast tuttav Erkki, kes oma tsiklil pressifotograafi vedas rajal. Siiski, mis.. ee.. halvasti, see uuesti, ehk järgmisel aastal jälle!