Velonoidide olemised ja tegemised

Ennekuulmatu lugu ehk Velonoid Haanja Maratonil ehk Haanja Haamer

2011-03-06T08:39:00.007+02:00

Anname sõna Raikole: nagu viimastel aastatel kombeks saanud, kavatsesin peale Tartu Maratoni vähemalt võistlemise mõttes suusad nurka panna ning enne uue talve saabumist nende poole mitte vaadatagi. Kuid kui Metaxa enne Haanja Maratoni ühendust võttis ning viskas õhku küsimuse "mis oleks, kui..", hakkas ajusagarates siiski kummitama mõte end mägi-Eestis proovile panna. Pooltargumendiks ka see, et kolleeg/konkurent Kidra rajal. Siiski olgu etteruttavalt mainitud, et Kadrit nägin hetkeks vaid enne starti. Kuna ka igasugused prognoosid osutusid positiivseteks, registreerisimegi end ära. Reedel käisin siis veel Extreme Sport poes Indreku juurest läbi, sain vajalikud töövahendid ning määrded suuskade tegemiseks. Määrimise lõpetasin kusjuures öösel peale kella 12.. Hommikul saime üsna mõistlikul ajal minema, kuid starti jäime veits siiski hiljaks. Janar sai veel enda koridori (-1000), kuid mina pidin alustama kõige viimastest ridadest. Kuna rajad seal just laiusega ei hiilga, siis tähendas see päris mitmel esimesel kilomeetril iga tõusu ning laskumise juures sabasseismist minutite viisi. Liikusime Metaxa ning tema kolleegi Joeliga enamvähem ühes sektoris nii, et saime ka vahepeal juttu puhuda. Maastik oli esialgu siiski üsna hirmuäratav, järskudele tõusedele järgnesid järsud ning kurvilised laskumised, mille muutsid ärevaks just kaassõitjad. Tänu neile saigi esimesel poolel kolm korda lumest jahutust otsitud. Polnudki paha, kuna üsna kiirelt hakkas nii palav, et käärisin särgikäised küünarnukkideni üles hoolimata sellest, et enam õhemalt poleks osanud riidesse pannagi. Esimesse söögi-joogipunkti jõudsin meie seltskonnast eraldi, võtsin kaks topsi jooki ja sõitsin edasi. Trass oli endiselt mehiselt loodist väljas, kuid siiski õnnestus teise joogipunkti jõuda. Ei hakanud ka seal liigselt aega raiskama väga palju, kiirelt paar topsi jooki, soolakurki ning jällenägemist. Eeldasin, et Metaxa ja Joel liiklevad minust oluliselt eespool, seega oli korralik üllatus, kui Janar järsku hoopis tagantpoolt välja ilmus. Selgus, et ta oli lasknud enda kätt plaasterdada ning Joel olla hoopis tagapool. Sõitsime siis Janariga koos edasi, kuid tundsin, et üsna raske on juba. Samas pool maad oli veel ees.. Õnneks oli vahepeal laugemaid lõike ka, kuid neil keerutas korralik vihane tuul, mis sõitu meelakkumiseks just ei teinud. Lisaks oli öö läbi kestnud tuisk rajad üsna korralikult ära käkkinud, seda suuremal osal rajast. Enne kolmandat TP-d ilmus ka Joel välja, kuid Metaxa tegi kiireima boksipeatuse ning sõitis ees minema, Joel järgi ning mina kolmanda. Hakkasin meie pundist tasapisi maha jääma, kuid tekkisid uued tegelased, kellega koos sõita. Kui lõpuni jäi nii kaheksa-üheksa versta, juhtus pealkirjas mainitu- sain senise elu vist kõige hullema haamri. Igasugune pauer kadus kehast nii kiiresti ja järsku, et peaaegu oleksin pikali kukkunud. Tundsin, kuidas jalad tahtsid põlvedest läbi vajuda, seega pidin keppide najal end edasi liigutama, keedetud spagetid käisid all ristirästi. Õnneks saabus varsti viimane toitlustuspunkt, kus Joel parasjagu midagi mugis. Hüüdsin talle väriseva häälega, öelgu Metaxale edasi, et ma siiski tulen. Üks naisterahvas ütles mulle ehmunud häälega: "Sa oled näost jumala valge." Võtsin suusad jalast ja kepid käest ning ajasin oma pool kilo šokolaadipisaraga küpsiseid näost sisse vaheldumisi jõujoogiga samal ajal rahulikult jälgides, kuidas üha uued ja uued sõitjad tulid ning jälle lahkusid. Seisin seal vähemalt 10-15 minutit kuni tundsin, et mingisugune jõud hakkab tagasi tulema. Sel hetkel tuli tagantpoolt Art Soonets oma semudega, kes "lohutas", et Haanja 100 tuttav Mõrvari tõus alles tuleb.. Mis teha, mõtlesin, katkestada ju ometi ei saa. Keset Mõrvarit nägin plakatit või silti, kus muuhulgas kirjas: "Suusatamine on tervisele kasulik." "Yeah, kindlasti", mõtlesin, endal pea infarktieelne seisund. Imekombel õnnestus sealt tõusunukist ühe hooga üles saada, kuigi eessõitjad tõusul vahepeal isegi hetkeks hinge tõmbasid. Mõrvari otsas moodustus meil veel ühe tagantulija lisandumisega neljane punt, lõpuni jäi viis kilomeetrit. Varsti jäin sellestki pundist maha, kuid võtsin veel ühe endast väsinuma mehe enda vedada. ~1,5 km lõpuni, vagun jäi, mina sõitsin edasi, eespool kolmene grupp juba üsna lähedal. Järsk tõusunukk, selle lõpus silt "1 KM" ning proua, kes meid ergutas, jõudsin pundile päris kandadele. Mõtlesin, maksku mis maksab, aga ma PEAN üritama pundist lahti saada. Hakkasin siis kiiremaid liigutusi tegema ning üritasin laskumisele võimalikult kiire hooga peale lennata. Kuulsin veel seljatagant sahisemist, kuid aega taha vaadata enam polnud, pingutasin nii, et pilt tahtis vägisi taskusse minna. Üle lõpujoone jõudes sõitsin finišikoridorist välja ning langesin nagu niidetuna lumele, lihtsalt lesisin seal mitu minutit enne kui suutsin kargud jälle alla ajada. Pärast protokolli vaadates selgus siiski, et teised kas ei saanud aru mu kavatsusest või nad lihtsalt ei hoolinud või ei suutnud kaasa tulla, kuna järgmine koht jäi minust 13 sekundi kaugusele. Samas- võib ju olla, et ma olingi neist lõpus niipalju parem :) Saime Metaxaga kokku ning läksime head seljankat sööma. Pärast Janar tõi ka minu diplomi ära, millel ilutses aeg 4:17 kopikatega, samas tema omal lõpuajaks märgitud 3:55 millegagi. Üsna ilmselt kogunes lõviosa kaotusest minu haamrisaamise hetkest alates. Kuna sport on siiski rõõm, siis on hea meenutada, mille kõige üle mul hea meel- elus esimest korda jõudsin Estoloppeti maratonil 1000 hulka, hoolimata kõigist raskustest ei katkestanud, hea seltskond, sõbralikud inimesed söögipunktides, kõik kohe ei tulegi meelde korraga. Seega täiesti võimalik, et nakatusin nüüd suusapisikusse ning järgmisel talvel panen sellele alale rohkem rõhku. Igaljuhul õhtul peale väikest uinakut seadsin sammud Väinci juurde sauna, kus kuum aur mu väsinud kere jälle töökorda seadis. Niiet kõik on halb mis hästi lõpeb!Foto: Tarmo Haud

40. Tartu Maraton

2011-02-21T23:16:00.005+02:00

Nagu ka juba 39 korda varem, toimus selgi talvel, täpsemalt 20. veebruaril, järjekordne Tartu Maraton. Esimene sõit toimus kusjuures juba 1961. aastal, seega sai see legendaarne suusasõit juba 50 aastaseks. Auväärsele vanusele lisab ümmargust seegi, et minul endal kukub kevadel 30. eluaasta. Kuna üle-eelmisel aastal meie blogi veel ei eksisteerinud ning eelmisel aastal jätsin täiesti häbematul kombel oma muljed jagamata, parandan vähemalt sel aastal oma vea ning kirjutan mõne rea ka järeltulevatele põlvedele lugemiseks.
Teadupärast tõmmati seoses ähvardava pakasega paanikasaed täie hooga käima üle terve kodumaa juba paar nädalat varem. Olulisel määral aitas sellele kaasa ka staarajakirjanik Priit Pullerits (http://suusk.blogspot.com). Kuigi mul kahjuks kirjalikku tõestust välja käia pole, julgen meenutada, et mina sellest esimese hooga midagi teada ei tahtnud ning ennustasin Maratoniks ilusat päiksepaistelist ning suusatamiseks ideaalilähedast ilma. Hea meel ei ole siinkohal mul mitte selle üle, et mul õigus oli, vaid selle üle, et ilm tõepoolest selliseks osutus. Millegipärast otsustasin seekord riietumisel paanitsejaid rohkem usaldada kui enda kainet mõistust, aga kõigest järgemööda..
Kõigist neist duellikinnastest, mis minu poole enne maratoni heideti, oleks saanud päris korraliku kollektsiooni alustada. Peaprovokaatoriks osutus Janar, kelle pakkumise tõttu pudel Metaxat vahele panna osutus mittestartimine täiesti võimatuks. Kuna Janar nädal varem otsustas minu sõitu torpedeerida plaanitud ühistrenni ärajätmisega, ei olnud mul valitsevatest jõuvahekordadest suuremat aimu. Seega valmistusin rahulikult ette seni, kuni üldine paanikaosakond mindki haaras ja oleksin riietumisega seoses peaaegu lõplikult lolliks läinud. Tagantjärele kole mõeldagi, mida kõike ma isegi kavatsesin alul selga-pähe-jalga tõmmata. Õnneks laupäevane linnaskäik kainestas veidi meelt ning sain aru, et jutud käredast pakasest sõidupäevaks ei saa ilmselt tõele vastama. Aga parem karta kui kahetseda, krabasin apteegist soojendavat kreemi, kaitsvat kreemi, plaastreid ja mida kõike veel ligi. Õhtul Kambjas Väino juures (suured tänud siinkohal talle) suusamäärimistalgutel mõtlesin vaikselt riietumiskihte läbi. Enda suuskade peal harjutatud ning kolleeg Marise suusad määritud (elus esimest korda mäkerdasin ise suuski!), saunas käidud, ronisin koju õndsat und magama. Hommikul keetsin siis elus vist esimest korda mannaputru, mille kohta võiks võõramaa keeles öelda epic fail. Rahulikult võtmisega kippus lõpuks juba kiireks minema, kuid siiski saime 8:20 Erki ja Henriikoga Otepää suunas starditud. Kuna liiklus oli kummalisel kombel harukordselt rahulik ning autoga lasti linna sissegi, olime 8:45 juba suusastaadioni lähedale ära parkinud. Saime rahulikult mandrazeerida ning ettevalmistusi teha. Kasutasin TM ametlikku nippi ja autost väljudes tõmbasin selga suuuure musta prügikoti, milles augud pea ning käte jaoks- töötas päris hästi, juba kõrgel sirav päike küttis koti all õhu mõnusalt soojaks. Kergelt sörki tehes oli igatahes väga hea olla. Stardikoridori, kus numbrid 4500-5000, jõudsin mõne minuti enne avapauku. Alustasin tagantpoolt, kuna Janar arvas, et duelli mõttes oleks nii õiglasem, ilmselt tal õigus. Kõlaski juba Rene Eespere poolt kirjutatud iga kord heas mõttes külmajudinaid tekitav hümn ning rahvamassid läksid liikvele. Sagimist oli küll palju, kuid võtsin rahulikult ja üritasin mitte tõmmelda. Laskumistel oli küll ärevaid hetki, kuid kõik lõppes siiski õnnelikult. Pidamise kohta võib öelda, et kus vähegi jälge oli, siis pidas nagu kännu taga. Libisemisega nii hiilgav polnud, kohati lippas, kohati pidas nagu kännu taga. Hiljem tuli välja, et päris suurel osal suusasõpradest oli lippamisega sama teema. Üsna varsti tundsin, kuidas on päris palav juba, esimese hooga kraapisin Priit Pulleritsu nimelise buffi näo eest ära, varsti eemaldasin ka kahest nägu katvast plaastrist ühe, kuid palju jahedam ikkagi ei hakanud. Tundsin, kuidas higinired voolavad ja pekk sulab. Samuti hakkas raske tavatult vara- kui tavaliselt hakkab jõud raugema umbes poolel maal, siis sel korral tundsin juba peale 10 versta läbimist, kuidas pauer kehast lahkuma hakkab. Pähe ronisid hirmutavad mõtted, et kuidas ma nii küll lõpuni jõuan.. Samas sõita oli endiselt mõnus, kuna päike siras, kõikjal oli ilus valge ja läikiv ning kaassõitjad ka igati toredad. Varsti tuli esimene söögi-joogipunkt, võtsin seal hooga maha ning liikusin tagumiste laudade juurde. Hea kaasvõi(s)tleja harutas mu seljataskust geeli välja, mille ühe hooga sisse pigistasin ning mustikasuppi ja jõujooki jõin peale. Sõitsin edasi, ise samal ajal telefoni teel Marist üleriietumise eest hoiatamas. Mingil hetkel kohtusin ka Janariga, kes tagant tuli ning esimese hooga tuulde võttis ja minu suusakandadel end pidevalt vahetu kontaktiga meelde tuletas. Enne teist söögipunkti kadus ta eest ära, kuid sinna jõudes otsustas ta lasta suuskadele pidamist alla tõmmata, seega jõudsin talle jälle järele. Sõitsime koos edasi, seekord pakkus Janar end vedama. Huvitaval kombel oli jalg juba nii pehme, et rada vahetades õnnestus kergelt külgki maha panna. Metaxa kadus eest, kuid kolmandas TP-s saime jälle kokku, liikusime taaskord paarisrakendina. Neljas punkt, juba andis krambipoiss end kõhulihastes tunda, ning deja vu - Metaxa taaskord ootamas. Seal lasime ka end kergelt tohterdada, mulle määris kaunis medpunkti tütarlaps kaitsvat kreemi näkku ning Janarile moka peale. Raske enam väga polnud, kuid kerge ka veel väga mitte, tuju endiselt kõrgel. Metaxa kadus varsti lõplikult silmist ning otsustasin jooksvalt korraldada väikse küsitluse teemal "Kas kõigil on raske?" Kusagilt mäletan lauset, et pidi nii olema, kuid küsitlus näitas vastupidist- mitte keegi peale minu ei nõustunud. Võtsin ühe tütarlapsega, kes mõnustalt ühtlases tempos sõitis, paarisrakendisse. Aitasime teineteisel tuju ülal hoida ning kilomeetrid kulgesid hoopis lõbusamalt. Midagi erilist peale selle, et tõusunukid tahtsid eluküünla lõplikult kustutada, enam ei juhtunud. Kohvipunktis võtsin veel kiire topka dopingut, lõpuni veel vaid paar versta. Finišisirgel otsustasin kiiremaid liigutusi teha taaskord, tõstsin kannad suuskadelt ning võimsate paaristõugete abil võtsin veel paar skalpi. Väga meeldiv üllatus oli kui selgus minu aeg- täpselt 5:45:00. Ise arvestasin, et aeg tuleb pigem 6:20-6:30.. Pea olematut treeningkilometraaži arvestades võib väga rahul olla. Tase omaette oli Erki ajaga 5:28 kopikatega. Metaxa jäi lõpuks ~12 minuti kaugusele ette, Henri omakorda veidi järele minust. Nägemisenisõnad paarisrakendi teise poolega lausutud, suundusin oma kraami otsima kui kohtasin Priidu ja meie toetajaliikme Erkkiga. Vahetasin kiirelt muljeid ning suundusin riietumistelki. Leidsin ka Erki ja Henriiko üles, söömisega otsustasime seekord kodus tegeleda ning panime udjama bussile. Ühistransport oli mõnus rahvaste paabel, jagus nii pärismaalasi kui ka itaallasi, norrakaid ja tont-teab-keda veel. Kõik sujus ning varsti olime väsinuna, kuid rõõmsatena koduteel. Õhtul vanemate juures saunas oli hea lebotada ning kuumal laval luid-konte pehmeks keeta. Taaskord üks väga kordaläinud üritus, järgmisel aastal võiks ehk rohkem trenni teha, oleks põhjust ehk veelgi rohkem rahul olla :)

Velisemõisa laager vol 2

2010-12-20T22:15:00.004+02:00

17. kuni 19. detsember 2010 toimus järjekorras teine traditsiooniline velonoidide ÜKE- ja suusalaager ametlikus laagerduspaigas Raplamaal Velisemõisas, kus muuhulgas asub ka Martini maakodu. Omamoodi traditsiooniks on saanud seegi, et osa võtavad sealt vaid Raiko ja Martin. Formaat sarnane eelmisele laagrile. Reede õhtul kohale saabudes avastasime, et lumesahk oli suures lükkamishoos korraliku valli lükanud ka meie tare sissesõidutee ette. Seega kui Martin asus sauna ning tuppa lõkkeid küttekolletesse tegema, krabas Raiko (lume)labida ja hakkas parklat ning jalgradasid strateegiliste punktide vahel külmunud veehelvestest vabastama. Seda hoolimata sellest, et toas valitses tervelt pügala võrra kõrgem temperatuur kui 2010 aasta algul- lausa -3 kraadi. Samas läheb ka lumerookimine vabalt treeninguna arvesse, eriti arvestades seda, et ilmselt on tegu taaskord talve populaarseima rahvaspordialaga. Mingil hetkel sai saun ka nii soojaks seest, et oli mõtet lavale ronida, seega kaua me end oodata ei lasknud ning spaaprotseduurid võisidki alata. Vähemalt Capitano oli lumerookimine sinnajuurdekuuluvate õllede ning tühja kõhuga üsna ära väsitanud, seega tuli uimast olemist lumehange hüppamisega värskendada. Toimis see nipp suurepäraselt, lüües kergelt hägustuva pildi sekundi murdosaga selgeks. Peale sauna enam pikka pidu polnudki, kuid enne uinumist leppisime veel kokku, et hommikul ärkamisega punnitama ei hakka- magame niikaua kui torust tuleb ning suusatamisega väga hullult ei kiirusta. Siiski oli kella kaheksast uni enamvähem läinud, sõime rahulikult hommikuputru ning enne 11 olime valmis tünnilaudadega teele asuma. Radadeks valisime umbes sama kandi kui eelmisel aastal, kus valdavalt lahtiaetud metsateed. Martin harjutas peamiselt vabastiilis suusatamist, Raiko aga otsustas peamiselt klassika paaristõugetega edasi liikuda, seda peamiselt mitte-enam-nii-mägede-taga oleva Tartu Suusamaratoni pärast. Liikuda oli täitsa mõnus igaljuhul, eriti meeldivad olid võileiva- ja teepausid. Vahepeal Raiko otsis veidi teravamaid elamusi kõrgemat sorti jahimeeste puki otsa ronides, kus ärevust tekitasid paksu lume all olevad kitsa nagiseva redeli pulgad. Õnneks üles- ja allaronimine õnnetusi kaasa ei toonud ning varsti olime ka vahepealse lahtiajamata metsasihi ületamise järel auto juures tagasi. Kilometraazi kogunes 24 versta kopikatega, sõiduaega veidi üle kolme tunni ning puhkepausidele kulus veidi üle tunni. Laagripaika tagasi jõudes siis tavaline rutiin- saunakütmine, toiduvalmistamine ning muud tubased tegevused. Peale pikemaid saunaprotseduure, kust ei puudunud ka lumekülastused, nägi päevakava ette õhtusöögi ning (elava) keskustelu erinevatel päevakajalistel ning mitte nii päevakajalistel teemadel, muuhulgas uurisime õlle mõju inimorganismile. Teaduslikud diskussioonid lõppesid igaljuhul alles kõvasti peale südaööd, kui tundus, et oleks paslik aeg viimaks magama heita. Pühapäeva hommikul ärgates kella silmitsedes sai üsna kiirelt selgeks, et pikemast rabamatkast ei tule suurt midagi välja, kui on tahtmine veel inimlikul ajal liikuma ka saada. Seega võtsime rahulikult, sõime hommikust ning otsustasime, et käivitame operatsiooni "Aita-Leida Kuusepuu." See tähendas jalgsimatka mööda Lõputuid Lumevälju kohaliku jõe äärde ning seejärel metsavahe kaudu tagasi. Ilusa jõulukuuse otsimine osutus esimese hooga siiski ületamatult raskeks, kuna ka need puud, mis õnnestus lumest vabastada, olid raskuse all longuvajunud okstega. Baaslaagrisse tagasi jõudes siis hakkasimegi otsi kokku tõmbama, see hõlmas endast veel väikest (sauna)kütmist, söögivalmistamist ja muid tarvilikke tegevusi, muuhulgas tõi Martin metsast laste rõõmuks ära ka jõulukuuse. Peale sauna, söömist ning pakkimist asusimegi tagasiteele. Kokkuvõtteks võib öelda, et taaskord igati kordaläinud laager, mille vilju Raiko loodetavasti 20. veebruaril 40. Tartu Maratonil noppida saab.

Trismile ujumine 27. novembril

2010-11-29T20:39:00.006+02:00

Kusagilt umbes tuulte kaudu õnnestus Raikol teada saada, et 27. novembril toimub järjekordne Trismile klubi 15 km ujumine Tartus Aura keskuses. Trismile puhul on tegu Ain-Alar Juhansoni poolt veetava triatloniklubiga, kus ka paar minu tuttavat nägu sees (nt paljudele Fittesti spinningutrennidest tuttav Priit Ailt) ning olen ka paaril nende ujumistreeningul põgusalt osalenud. Kuna tegu oli avatud üritusega, otsustasin endki kohale vedada. Formaat lihtne- kell 10 oli ette nähtud ühisstart (olgu mainitud, et reaalselt algas suurem sulistamine nii akadeemiline veerand hiljem) ning igaüks ujub viie tunni jooksul 25m rajal niipalju (kilo)meetreid kui tahab/suudab. Muidu 15 km läbimiseks olid ka valmistehtud plaanid- a'la "soojenduseks 400 m kompleksi. 2*50 labadega krooli jne." Ise otsustasin, et abivahenditega jändama ei hakka ning ujun tunde järgi. Kohe algul oli näha, et tegu on väga meeldiva seltskonnaga, kus hulgas ka "päris" ujujaid. Lisaks mainitud Ain-Alarile ning Priidule oli kohal ka näiteks Kirill Kotšegarov, kes möödunud aastal 23 aastasena elu esimese Ironman võistluse Floridas suisa ära võitis. Muuhulgas osutus endiseks "päris" ujujaks Ain-Ivar Tupp ehk nagu Eesti rattahullud teda tunnevad- Holden. Peale vettesulpsamist selgus üsna kiirelt, et põdesin sel päeva raskekujulist mannoosi (neile, kes mitteametlike meditsiiniterminitega kursis pole- tegu on jõuetusega), seega ilus plaan koguda (kilo)meetreid 350+350+300 m=1km rütmis lendas pihuks ja põrmuks. Üldiselt ujusin 200 meetri kaupa aegajalt abivahendeid (lestad, labad, punn, ujumislaud) kasutades, kuid 85% panin siiski naturaalselt. Lisaks selgus, et rohkem kui kolmeni ma lugeda ei suuda, sest 50 meetriste otste lugemine läks alailma segamini. Siis ujusin igaks petteks ikka veel ühe otsa, et end kindlasti mitte petta. Lõpuks punnitasin veel silmad peast, et ajalimiidi lõpuks 6,5 versta ikka täis saaks, mis läks ka õnneks. Selle taustal oli ebareaalne jälgida kõrvalraja tütarlast, kes ujus nii kiirelt ja kergelt, et uskumatu. Lõpuks osutuski Kärt kiireimaks ujujaks, läbides 15 km ajaga nii ~4:10 -4:15. Kokku läbis 15 km siis üks tütarlaps ning neli meest kokku osalenud 23 ujujast. Pärast ametliku osa lõppu suundusime allesjäänud rahvaga keha kinnitama veel lokaali Zum-Zum, peale mida õhtu lõppenuks kuulutati. Vähemalt kuulsin seal plaanist seltskonnaga 26. detsembril teha Otepäält Tartusse läbi metsade jõulupekipõletusretk pikkusega ligikaudu 50 kaa-emmi. Kuna üritus tundub päris lahe kaalun tõsiselt osalemist. Lõpetuseks väike video ka ujumisest endast.

Sada miili Haanjas

2010-10-12T17:36:00.002+03:00

Tagantjärgi on alati raske kõike meenutada, aga püüdkem seda siiski teha. 2. oktoobril toimus selline üritus nagu H100. Sada tähendas siis kõvadele meestele 103 km ja matkajatele 163 km rattasõitu Haanja kuplitel. Isiklikult esindasin seekord nõrgemat seltskonda ja otsustasin matkama minna, mistõttu mind ja teisi minusuguseid segasteks nimetatakse ja hulludest pildil oleva seljamärgiga eraldatakse. Segaseid on tavaliselt 10 korda hulludest vähem ja need lastakse eriti vara rajale- kohe kella seitsmest. Esimene emotsioon sellest aastast oligi asjaolu, et kell 6.40 oli veel väljas üsna pime aga õnneks mitte nii külm kui möödunud aasta. Siiski juba vahetult enne starti koridori veeredes nägi täitsa sõita ja võis lausa aimata kustpoolt päike tõusma hakkab. Pole vist mõtet kirjeldada kõike, mis selle 10 tunni ja 12 minuti jooksul rajal juhtus. Enesetunne ja emotsioonid käis seinast seina. Kord oleks tahtnud kellelegi peksa anda ja karjuda, mingi hetk venis nägu naerule nagu lapsel. Oli hetki, kus tundsin et olen tõeline lennuk ja oli hetki, mil arvasin, et olen selle sõidu aeglaseim mees. Positiivsed emotsioonid olid siiski valdavad, enesetunne ja füüsis hea. See takistas mind tehnika tõttu püssi põõsasse viskamast. Oma põntsu pani füüsilisele u 20 km peale algust murdunud sadularelss, mis tähendas veidi ebaloomulikku ja poolpüstist asendit kuni 75 km TP-ni, kus Rõuge mehed aitasid katkise relsi nihutamisega oluliselt olukorda parandada. Peale seda läks juba asi lõbusaks, sest sain rahulikult oma väsinud tagumikku sadulale toetada. See, et granny otsustas juba alguses üleüldse mitte Haanja tõusudel koostööd teha oli üllatus, kuid mitte ületamatu. Avastasin, et looma moodi kangutades on võimalik ka keskmise hammasrattaga päris palju tõuse ära võtta, kuigi selge on see, et granny-ga oleks see ikka inimlikum olnud. Esmakordne oli minu jaoks ka kogemus kõikides (välja arvatud esimene) TP-des peatuda, mis oli tagantjärgi kindlasti ainuõige. Vedeliku ja söögi vajadus oli tõesti suur. Distantsilt on sõit võrreldav Pariisiga, kuid pean möönma, et vaimselt on suurel ringil sõitmine kergem ning isiklikult meeldib mulle siiski sellist vahemaad ühe jutiga läbi sõita. Üritus oli tore ja korda läinud (kuna kapteni tehnika lagunes ära, siis vähemalt minu jaoks). Ühtlasi avalik hoiatus kõigile, kes tahaksid ka segaseks hakata - ärge tehke seda, siit enam tagasiteed ei ole. Ma ei näe küll ühtegi väge, mis aitaks mind taas kord 100 km sõidu peale ja ühtlasi hullude seltskonda tagasi tulla. Tulemused ja muu: http://haanja100.ee

Tartu rattamaraton 2010

2010-09-21T20:11:00.000+03:00

Ajaloolise tõe huvides olgu lühidalt ära mainitud, et Tartu Rattamaraton ei jäänud selgi korral velonoidide poolt sõitmata. Mul, Raikol, isiklikult juhtus esmakordselt selline imelik asi, et mainitud sündmus tõmbas ööl enne sõitu mandrossimeetri päris korralikult käima. Kaasa aitasid sellele oluliselt ebakindlus transpordi suhtes ning osaliselt ka väljas möllav marutuul koos korralike vihmavalingutega. Siiski niipalju sujus, et jõudsin õigeks ajaks starti, kus oli oodates päris jahe. Marti tahtis algul hiljaks jääda, kuid otsustas siiski õigeks ajaks kohale imbuda. Kuna ta jõudis minust hiljem koridori, jäi ta märksa tahapoole ning seega peale alguse lobisemist rajal vist rohkem ei kohtunudki. Sõidust endast midagi väga head meenutada vist polegi. Nagu kõik juba ammu teavad, oli tegu üsna mudase sõiduga ning seda andis tehnika pea kogu sõidu vältel tunda. Keti kinnikiilumised (chainsuck), muda tõttu mitteringikäivad jooksud jne ei teinud sõitu just liialt kergeks. Algul oli küll lõbus kaaskannatajate/või(s)tlejatega lobiseda, kuid lõpuks tüütasid mülkad ära. Siit moraal- tuleb ka lisaks jalgadele kuplialuse eest hoolt kanda. Igaljuhul suutsin ka kõige hullematest prognoosidest üle olla ning ajaga 5:11:46 lõpetada. Telefoni krabades nägin Marti sõnumit, et tehnika koostööst loobumise tõttu oli ta juba enne Harimäge katkestanud ning minu lõpetamise ajaks oli tal juba ammu pestud, söödud ning kammitud. Ootasime ära ka Priidu, kes seeord otsustas lühema variandi kasuks. Ta paistis minust märksa paremas meeleolus olema. Igaljuhul edasi laekusime Sirvaku ühissauna, kus ootas meid möödunud aasta Pariisi 24 ajast tuttav Erkki, kes oma tsiklil pressifotograafi vedas rajal. Siiski, mis.. ee.. halvasti, see uuesti, ehk järgmisel aastal jälle!

Jõulumäe rattamaraton - EEC grande finale

2010-09-14T11:08:00.003+03:00

Järjekordne võistlussari on selleks aastaks oma otsa leidnud- nimelt sai ka Elion Estonian Cup selleks aastaks oma finiši Pärnumaal Jõulumäel. Velonoidide esindus oli sel korral kaheliikmeline Martini ning Raiko näol. Võistluseelseks ning -järgseks baasiks oli selgi korral Velisemõisa laagripaik. Oma muljeid võistlusest, kus Martin sõitis välja vägagi esindusliku 165. koha, jagab Raiko: Kohalejõudmine stardipaika jäi seekord tavapäratult hiljaks, kuid kuna võistlusvorm oli juba seljas, ei tekitanud see erilist ärevust. Kohapeal selgus siiski, et nii mõnelgi mehel läks üsna kiireks- nimelt ei leitud esimese hooga Martini stardinumbrit kuidagi ja lisaks oli tal muid asjatoimetusi. Vähemalt jõudis ta enne koridoride kokkulaskmist starti. Ise avastasin juba praktiliselt staadionil olles paar minutit enne starti, et geelid jäid autosse. Kimasin veel tagasi, kuid kuna Martit seal enam polnud, kimasin sama targalt tagasi selle kilomeetri. Rajale sain seega paar minutit peale starti geelideta, kui ka võistlejaterivi kõige viimane ots oli staadionilt kadunud ning teed pidin endale rajama poolmaratoonaritele ettetõmmatud lintide alt. Rahvas, kunagine kursaõde Anne sealhulgas, ergutas ning tänu sellele jõudsin juba esimeste tõusunukkide järel kaassõitjatele järele. Esimesed kilomeetrid möödusid suuresti sabades ja troppides ootamise märgi all, kuid ehk oli sellestki kasu- ei tõmmanud end kohe algul tipiks ja täpiks. Umbes kaheksanda kilomeetri paiku sain vabamasse vette ning algas lõputute möödumiste jada. Taaskord tagantalustamise fenomen- sain kõvasti ässata. Kuna raja esimene pool oli üsnagi sile, arendati üsna korralikku tempot. Ühes süütuna näivas kohas õnnestus ka esimest korda külg maha panna- nimelt ei näinud liivas libedat juurikat, mis esiratta järsult alt viis ning mind külili paiskas. Hullu siiski midagi ei juhtunud, kimasin kiirelt edasi. Uuesti võistluskeskuse küngaste juurde jõudes püüdsin kinni ka kolleeg-konkurendi Kadri HRK-st, kellega kooski veidi aega kulgesime. Siis tegin ühel väiksel laskumisel vea, üritasin Kadrist paremalt mustikate vahelt mööduda, kuid lendasin esijooksuga kännu pihta. Sellele järgnes kaskadööritrikk, lendasin üle, ratas veel jalge küljes kinni. Õnneks polnud maandumiskohas enam rohkem kände, muidu oleks võinud kurvalt minna. Ajasin end siis uuesti püsti, kaassõitjate küsimustele vastasin, et kõik korras, ning kütsin edasi. Kadri oli selleks hetkeks silmapiirilt kadunud, seega otsustasin TP-s peatuda ning kiirelt peotäie rosinaid ära närida. Seejärel algas raja üks mõnusamaid osasid- mändidevaheline looklev singel, tõeliselt lahe. Siis tundsin, et vasak põlv teeb valu- kangutamine ning püstisõitmine osutusid võimatuteks, kuna liige tegi kohati ikka põrguvalu. Tempos alla anda siiski ei tahtnud ning üritasin kerides sõita. Raja teine pool oli juba veidi künklikum ka, seega kerge just polnud. Umbes nii 10 km enne lõppu mülgaste juures jõudsin uuesti Kadrile järele ning jooksutõusul möödusin temast lõplikult. Tollel lõigul oli võimalik ka laskumistel ässata- kui tundus, et ümberringi paljud veidi põdesid lahtise liivaga laskumisi, siis ise viskasin tagumiku sadula taha ning panin lihtsalt hooga alla. Mäletan isegi üle-eelmisest aastast üht käkaskaela käimist, kuid sel aastal läks märksa lihtsamalt. Umbes nii viis kilomeetrit enne lõppu tundsin, et hakkab jälle veidi raskeks minema, kuid eessõitjad tulid endiselt selg ees vastu. Suusastaadioni juures tuli taaskord paar korda jalastuda, siis juba praktiliselt lõpp käes, kontrollisin seljatagust olukorda, ees enam kedagi püüda reaalselt polnud ja lendasingi üle finišijoone. Limonaadipudel käes, sõitsin kohe auto juurde soojemaid riideid selga ajama. Kogusime oma seltskonna kokku, sõin oma supi ära ja läksime tagasi baasi mõnusat nädalavahetust jätkama. Öelge mis tahate, kuid mulle seekord see Jõulumäe täitsa meeldis.

Pildid: roxyfotog ja Proshop.

Eesti Maratonide Sarja kokkuvõte

2010-09-08T21:48:00.007+03:00

Nagu juuresolevalt pildilt näha, on Eesti Maratonide Sari selleks aastaks oma otsa leidnud ning seda meie jaoks üliedukalt, kuna juba esimesel täishooajal saavutasime meeskondlikult auhinnalise teise koha! Seda siis väikese 548 punktise vahega Haanja Rattaklubi järel, edestades samas kalendri ehk kahe punktiga Veloclubbersi esindust. Lisaks jäid veel kaugele seljataha sellised tuntud (fantoom)klubid nagu ProShop, Eesti Posti Spordiklubi, Porterracing, Hawaii Express, Extreme Sport, Fixus, KoMo, CC Rota Mobilis ja nii edasi ja nii tagasi. Individuaalselt saavutas Martin igati tubli 10. koha, kusjuures ta osales kõigil kuuel etapil! Selliseid mehi leiduski kokku vaid seitse. Raiko kuulus nende 16 mehe hulka, kes osalesid kokku viiel etapil ning saavutas kokku 21. koha. Marti, kes osales kolmel etapil, saavutas kokkuvõtteks 50. koha. Kui nüüd mõelda, oleks piisanud väga vähesest ning me oleks kokkuvõttes koha võrra tagapool olnud. Siinkohal täname kõiki toetajaid, eriti Netit, kes vajadusel toitis ning kattis ja lisaks talus. Pealegi aitas tema jõupuder nii mõnedki korrad rajal lõpuni vastu pidada. Loodetavasti saame uueks hooajaks täiendust praegu eemalviibivate meeste näol, siis alles näitame oma täit potentsiaali!

Pildid: Martin ja Meelis.

Kuusalu 100 - EMS finaal

2010-09-08T20:57:00.006+03:00

Möödunud pühapäeval ehk viiendamal septembril toimus I Kuusalu rattamaraton, mis oli ühtlasi EMS 2010. aasta finaaletapiks. Velonoid oli põhidistantsil kohal korraliku esinduse, lausa kolme sõitjaga, kuna oli täiesti reaalne võimalus noppida sarja kokkuvõttes meeskondlik teine koht. Muljeid mitte just liiga kergest võistlusest jagab Raiko: Kui rääkisin laupäeval mokaotsast Martile ja Martinile plaanist teha peale laupäevast Xdreami kaasa Kuusalus matkadistantsil, kohtasin kaht täiesti mõistmatut pilku. Seega jäi üle vaid midagi vabanduseks pobiseda ning pühapäeval end ikkagi põhidistantsile kirja panna. Kuna iial ei või teada, mis äpardusi rajal juhtuda võib, ei tahtnud riskida võimalusega, et üks kahest sõitjast mingil põhjusel katkestab ning seega oma väljateenitud meeskondlikust kõrgest kohast ilma peaksime jääma. Kohalejõudmine muuseas oli ka väike seiklus, kuna esimese hooga ei leidnud õiget paika üles, kuid õnneks võttis üks korraldaja meid oma auto sappa ja viis õigesse kohta. Suhteliselt hilisest kohalejõudmisest polnud hullu midagi, sest nii pika sõidu jaoks pole vaja väga palju sooja teha niikuinii ning registreeriminegi oli vaid sekundite küsimus. Kuigi algul tundus ilm üsna jahe, sai tehtud õige valik ning peale mindud lühikese riietuse, käiste ning nokamütsiga. Enne starti loositi välja ka sarja loosiauhind- kamin Koltsi kaminatelt, mille võitis Kirsa veloclubbersist. Varsti siis antigi start ning kogu seltskond pani minema. Algul oli paar versta asfaldit ning kruusa, siis läks asi rohkem maastikuks ära suusaradadel. Üsna varsti kujunes välja neljane seltskond, kus lisaks minule figureerisid Marti, Sakust tuttav Tõnis ning ammune tuttav nägu Maarja. Rada oli tõeliselt mõnus, lausa rõõm oli sõita. Enda lemmikuteks peale esimest joogi/söögipunkti olnud pikk looklev kadakatevaheline singel paepealsel, männimetsaalused rajad ning paar kilomeetrit enne lõppu olnud mogul. Igaljuhul tuli enne 40. kilomeetrit üks pikk laudtee lõik, kus ma paar korda rumalalt koperdasin ning pidin taganttulijad mööda laskma. Seal kadus grupp eest ära ning jäin üksinda looduse ja rajaga võitlema- nimelt järgnes korralik metsaalune, kus oli kompott juurikatest, kividest ning mudast. Sain enda kohta suhteliselt viisakalt hakkama ning lootsin, et kaverit mind ootavad. Selgus, et Tõnis ootaski, Marti ja Maarja olid oma teed läinud. Lootsime nad kinni püüda, kuid nagu hiljem selgus, nad vaid kasvatasid oma edumaad. Igaljuhul tundsin, et mul on juba üpris raske ning tempo kippus langema hakkama. Ka suutsin enne kolmandat TP-d esimest korda rajalt eksida, kui ühel tähelepanu nõudval laskumisel noole kahe silma vahele jätsin ning kilomeetri jagu valesti sõitsin- mäest alla loomulikult. Õnneks Tõnis ootas ja sõitsime jälle koos edasi. Analoogne jama kordus enne neljandat TP-d, kus ühel hetkel lindid silmist kadusid, sõitsin üle laudtee kaks korda edasitagasi enne kui õige rajaotsa jälle üles leidsin. Kui siis soolakurki mugides kuulsin, et CCRM Marioni katkestamise järel olime kahekesi kõige viimaseks rajal jäänud, kiskus moti ikka -200 peale. Umbes 10 kaa-emmi enne lõppu jõudsime järele Marekile, kes minust viimase ekslemise ajal möödus. Korraks sõitsime kolmekesi, kuid ütlesin siis Tõnisele, et lasku lõpuni ees ära- kaua võib veel oodata. Laibakas jälitas meid vahelduva eduga kuni finišini, kui ma lõputõusul eest ära vajutasin ning Marekile kandu näitasin. Seega jäi taaskord napilt puudu, et oleksin viimaseks lõpetajaks jäänud. Eks oma osa oli Xdreami väsimusel ning sealt hangitud nohul ka. End sirutades nägin Martinit karikaga- selgus, et olimegi meeskondlikus arvestuses teise koha saavutanud! See tõstis tuju lausa taevasse. Seejärel läksime Martiga sauna pesema, peale mida uhasin kõhu veel maru head frikadellisuppi silmini täis ning asusimegi koduteele. Igaljuhul aplaus ja lilled korraldajatele ning rajameistritele! Sarja kokkuvõtteks minu meelest väga hea rada, sest tuttavaid komponente tuli ette kõigilt osaletud maratonidelt. Esimese maratoni kohta lausa eeskujulik värk.

Pildid: Meelis.

Rattasprint Raplas

2010-09-07T15:14:00.003+03:00

Möödunud laupäeval toimus Rapla staadioni ümbruses rattasprindi Raplamaa meistrivõistlused ning ühtlasi KoMo karikasarja viimane etapp. Rattasprint kui selline oli minu jaoks esmakordne kogemus. Avastasin suure saladuse, et rattasprint on siiski midagi muud kui maraton :) Tundus, et rajameister oli tõsist vaeva näinud selleks, et u 1 km pikkuse raja läbimine ei sõltuks üksnes toorest jõust. Mõnegi kurvi läbimine omandas kriitilise tähtsuse kogu tulemuses. Nii toores jõud, pidurdamise, kiirendamise ja manööverdamise oskus pani lõpuks jõuvahekorrad ka paika. Kui kvalifikatsiooni eraldistardi puhul oli raja läbimine 100% enda teha, siis finaalis jäin stardis viimaseks ja ohutu möödumise võimalus tekkis alles lõpus. Kukkuda ei õnnestunud ja muid suuri prohmakaid ette ei tulnud, kuid üritasin olla väga ettevaatlik, et Kuusalu maratoni tarvis terveks jääda. Tulemuseks kolmas koht ja püüdmiskaugusesse jäänud teine koht.

Üldkokkuvõttes õnnestus saada KoMo karikasarja M klassi esikoht. Preemiaks selle eest ilusaim karikas, mida ma seni näinud olen (saamisest rääkimata). Kokku õnnestus osaleda seitsmel KoMo etapil kaheksast. Nendest Järta sõit tuli paraku tehnika tõttu katkestada. Sarja ja korraldajate kohta jagub ainult kiidusõnu. Hea on näha, et on olemas inimesi, kes leiavad motivatsiooni selliste ürituste korraldamiseks. Üldiselt on osalejad mõnusad ja sõbralikud, õhkkond vaba. Huvitavaks teeb KoMo sarja just radade vaheldus. Sarjas on nii kiireid maastikusõite, tehnilisi ja nõudlikke radu, temposõitu, sprinti. Igati korralik vahepala maratonidele. KoMo tegemiste kohta leiab infot endiselt siit: http://www.komo.ee/

XDream B raja sprint Roostal

2010-09-06T20:48:00.005+03:00

Laupäeval toimus Roostal Swedbank Xdream võistlussarja viimane osavõistlus, sprint. Meeskonna "Mehed, kurat, kus rada on?" osana oli rajal ka Raiko: Võistlema kutsus mind vana tuttav Henri, kuna nende kolmas liige ei saanud tulla. Seega oli esialgu plaan Kuusalu 100 sõidust loobuda ning Marti enda asemel väntama kupatada. Igaljuhul laupäeva varahommikul sai võistluskeskuse poole teele asutud. Mandrossimeeter liikus seal 0-0,2 pügala vahel, enesetunne täitsa rahulik. Ettevalmistused sujusid ka täiesti plaanipäraselt ning nägin ära ka meie mansa kolmanda mehe Andrese- täitsa OK vana. Ka muidu oli tuttavaid nägusid nii mitmeidki näha. Kuna esimene etapp oli jalgsi, viisime rattad vahetusalasse ära ning suundusime A raja starti vaatama, kes panid ratastega minekut. Varsti võtsimegi ise mererannal stardialas koha sisse ning hakkasime lähet ootama. Asi näeb välja nii, et kuulutatakse välja, mil viisil läbitakse esimene etapp- seekord oli jalgsietapp stardis. Minut enne starti võib krabada rullikeeratud kaardid ning teekonda planeerima hakata. Kaardil on ilusasti kirjas, mis etapid mis järjekorras läbida tuleb- seekord siis jalgsi 0,8 km, rattaga 2,5 km, jalgsi valikorienteerumine >3,8 km, kus läbida tuli kuus punkti 10st, ratas 7,4 km, jalgsi 2,4 km, kanuu 2,6 km, jalgsi 0,3 km, ratas 4,3 km ning lõpetuseks jalgsi 0,3 km. Need vahemaad on vähemalt kaardile märgitud, kuid ilmselt tegu linnulennult distantsidega, seega tõelisi vahemaid ei saa me iial teada. Kuna esimesed punktid olid kõigil ühised, käis nende ümber päris tihe sagimine. Lisaks sai mulle selgeks suusatajate joogipauna sobimatus jooksmisel- see nimelt hüppas päris korralikult üles-alla ning jooksmisele hästi küll ei mõjunud. Samas oli hea sealt aegajalt lonks juua võtta. Igaljuhul oli kõik kontrolli all ning ära ei eksinud kordagi- peamiselt ilmselt tänu faktile, et kaardilugemisega tegelesid Henri ja Andres, mina hoidsin sealt targu eemale. Nagu hoiatati, tuligi varsti märjaks saada, kuna kaks punkti olid kaldast mõnekümne meetri kaugusel kividel ja nendeni jõudmiseks tuli üle põlve vees kahlata. Õnneks oli vesi suhteliselt soe, väidetavalt lausa 18 kraadi, kuid jahe hakkas mõnevõrra siiski. Paljudel õnnestus libedatel kividel ka libiseda ning enamvähem üleni merevette lartsatada. Kanuuetapp oli ka üsna ekstreemne, kuna lainetus oli korralik. Pealegi jõudsime esimesse kanuupunkti koos suurema laevastikuga, mistõttu tekkis päris ärevaid hetki. Lisaks Andresele, kes meil kanuupunkte võttis, pidin ka mina paar korda vette minema kanuud kividelt maha lohistama. Peale kanuuetappi hakkas lõpp juba vaikselt paistma ning ei kulunudki eriti kaua aega, kui olime võistluskeskuse juures tagasi ning mina läksin lisaülesannet täitma. Selleks oli vabalt valitud minigolfirajal palli auku löömine. Sain varsti sellega hakkama ning oligi aeg lõpuspurdiks, kus kiirustas tagant tõik, et ühed konkurendid olid otse meie seljataga. Õnnestus neid siiski võita, meie aeg 3:23 kopikatega. Pärast finišit käisime siis saunas pesemas, söömas ning autasustamist ootamata asusime tagasiteele Tallinnasse, kuna ma otsustasin siiski minna pühapäeval Kuusallu matkadistantsi sõitma. Sellest aga mõni teine kord, seniks- stay tuned!

Pildid: http://gallery.kmzphoto.eu/

Rakvere maratonist

2010-08-31T10:46:00.004+03:00

Ainukese kohalkäinud Velonoidina on kohustuslik nii heast sõidust mõned read siia üles riputada. Selle aastane start, nagu ka möödunud aastal, anti Mõedaku suusabaasist, mida ümbritsevad väga kaunid künkad. Lisaks kaunidusele, oli sellel aastal rajameister sealt ka päris korraliku tulemuse välja pigistanud. Tegelikult oligi raja kõige nauditavam osa minu jaoks keskuse ümber. Mitte just ülitehnilised kuid kiired ja tähelepanu nõudvad singlid, koos mõnusate laskumiste ja tõusudega panid ratta seljas lausa ruigama.
Peale starti u 5 km jooksul sai kõik selgeks- minust läksid mööda need, kes pidid ja mina läksin omakorda mööda nendest, kellest pidin. Sellest hetkest alates hakkas sõit praktiliselt uhkes üksilduses, kui välja arvata üksikud möödasõidud tugevama alguse kuid kehvema pidamisega sõitjatest. Nt teisel ringil oli neid ainult 4.
Sellise soolo eelis on teadagi võimalus oma tempot hoida ja teha ning vältida liigset rapsimist ja eksimusi. Tulemuseks (stiili-)puhtalt läbitud 70 km, ei mingeid nipleid, haamreid ega koperdamist. Tegelikult oli enesetunne lõpus nii hea, et viimane kilomeeter sai rauad paremal ja püsti finitosse tõmmatud.
Miinuseks aga on motivatsioon, laiskus on vist inimloomuse osa, sest kui keegi otseselt selga ei kraabi, siis paratamatult puudub stiimul rohkem vajutada ja kangutada. Üritasin siiski lisaks raja nautimisele tegeleda ka jalgade kiire liigutamisega, aga vahetevahel see paratamatult ununeb.
Kokkuvõttes võib öelda, et tänavune kaheringiline etapp oli tunduvalt eelmisest aastast parem, oli kõike- singleid, juurikaid, künkaid, raputavat heinamaad, muda, lompe ja libedust. Kõike parasjagu ja kordamööda. Tulemus ei saanud ka paha, koht 46 väga soliidses nimekirjas. Teiste tulemusi saab piiluda siit: http://www.nelson.ee/XI_Rakvere_Rattamaraton_Tulemused.pdf

Lõpetades oli ülihea tunne, justkui oleksin võitnud, kahju ainult, et selliste kohtade eest auhindu ei jagata.

PS. Pildi eest tänud Rakvere Lihakombinaadile!

XCM EMV

2010-08-18T12:48:00.006+03:00

Kui kedagi huvitab, mida see pealkiri tähendab, siis on lihtne- maastikurattamaratoni Eesti meistrikaid, mis toimusid sel aastal Rakke EEC raames. Meie mansast olid kohal Martin und Raiko, kelle mõlema jaoks tegu oodatud sündmusega. Kuigi ilmataat ähvardas maratoni toimumist lausa kahel korral väga kõvasti, toimus sõit teada-tuntud headuses kõikidest vingerpussidest hoolimata. Vaatame siis, mida kohalkäinutel öelda on.
Raiko: Kui eelmisel pühapäeval (so kaheksanda augusti) õhtul kõva äiksetorm ka Lõuna-Eesti kohal möllas, ei osanud veel aimatagi, kui suurt kahju see tegelikult tegi. Kui selgus, et seetõttu suures ohus ka Rakke maratoni toimumine, võttis päris tõsiseks- nimelt tegu ühega vähestest Elioni etappidest, mida tõesti ootasin. Õnneks tundub, et eestlased on lisaks laulurahvale ka metsarahvas ning tänu abivalmitele hordidele kuulutati siiski võistluse toimumine välja. Toimumispäeval laekusin koos uute tuttavatega kohale ning tundus, et tuleb kuiv ja palav ilm. Asjatasime veel auto juures, kui taevas hakkas tumedaks tõmbuma ning varsti olidki esimesed piisad kohal. Jõudsime parasjagu autosse varjuda ning algaski korralik paduvihm. Stardini oli selleks hetkeks jäänud ligikaudu pool tundi. Kui vihm vahepeal vaiksemaks jäi, käisime maad uurimas. Selgus, et küll üks antakse teada, kas start kell pool kaks toimub. Varuvariandina mõtlesime raja omal jõul kasvõi niisama läbi sõita. Õnneks selgus, et võistlus siiski toimub ja saime kergendatult ohata. Korraldajad ilmselt oskasid arvestada muutunud tingimustega ja avasid supikatlad enne starti. Kasutasime võimalust ja keerasime endale seljanka naha vahele. Varsti oligi aeg koridori asuda, enne nägin veel Laurat ja Elikot, kes olid endale spetsiaalselt kohe litsentsid ka teinud. Stardijärgselt kulges rada asulas vanade lautade ja muude hoonete vahel, meenutas kangesti mõnd tänavasõidu proloogi mööda kruusa. Suusaradadele jõudes andis tunda, kui hea on ikka sõita roomikkummiga (2,25 laiad eelmise põlvkonna Racing Ralphid) ja 1,8 baari rõhuga- kus teised jalastusid, sain mina üles kerida kui vähegi kohta oli möödasõiduks. Kuna startisin üsnagi tagant (nr 812), sai algul rahulikult võetud. Vabamasse vette ja laiematele radadele ning kruusateedele jõudes hakkasin vaikselt tempot lisama, algas ikka korralik littimine. Kruusal käis ees ja taga korralik sildade põletamine- nähtavasti suurem osa sõitis maksimumilähedaselt, sest tempo oli ikka korralik. Seal ikaldudes oleks olnud vabalangemine läbi gruppide.. Võtsin isegi enamvähem eraldistardi asendi sisse, pea lenksu alla, jalad kõhu alt välja ja tuld. Vedasin gruppe laiali, kui keegi üritas minu tuulde end imeda, siis vajutasin juurde- enamasti siis taganttulija ka jäi. Nii taga sõites ongi see eelis, et saab ässata. Vaikselt mõtlesin, huvitav, kaua ma sellise tempoga vastu pean, tahaks juba metsa ja tõusudele puhkama. Õnneks oligi vahepeal Emumägi jne, sai tempo veidikeseks maha võtta, varsti tuli siiski uuesti kõvemini tallama hakata. Kui muidu mulle kruusarallid eriti ei istu, siis Rakkes oli ikkagi lahe- ilmselt tänu sellele, et esiteks jõudsin sõita ja hagu anda, teiseks oli seal piisavalt lahedaid metsaradasid ja singleid ning kolmandaks ei inisenud ma kusagil grupi sabas, vaid tõmbasin ise aktiivselt. Üldiselt vaheldusidki pikemad kruusalõigud pikemate põllu- ja metsaradadega, kus hoog maha võeti. Nii hea oli üli tüki aja sõita maastikul, et vahepeal mõttes lausa ruigasin mõnust. Muuhulgas selgus, et rajal veetakistusena väljareklaamitud ojanire oli üks madalamaid "takistusi," millest kannatas probleemideta läbi sõita. Eriti ohtralt jagus jahutusvedelikku ühes karjääris, kus tegin meelega rehvijahutust lompidest läbisõitmisega. Ühel hetkel õnnestus ka väiksem nippel panna, kui porisel lõigul lenks käest läks ja esirattaga teeperve pehmesse kruusa tüürisin. Õnneks pääsesime nii mina kui ka ratas vigastusteta ning ka eestpääsenud grupp õnnestus kinni püüda ning mahagi jätta. Peale viimast joogipunkti ~10 versta enne lõppu tuli varasemast ajast tuttav tõus otse mööda voore külge üles. Kui varasematel aastatel oli tunne, et sinnasamasse kustub eluküünal, sest ülessõitmine oli piinarikas ning ülekanneteks kõige kergemad, siis sel aastal panin sealt rahulikult keskmiste ülekannetega üles hoolimata sellest, et enne just rajal lulli lüüa ei saanud. Valgete numbritega konkurente jäi ümberringi järjest vähemaks, neid asendasid kollaste numbritega poolmaratoonarid. Jalga sirgeks lasta siiski ei saanud ning sai ikkagi korralikult talda antud kuni paar kaa-emmi enne lõppu peale viimast pikemat tõusu juhtus see, mida ammu oodatud- keskmine haamer. Õnneks pilti päris kotti ei pannud, kuid tempos tuli siiski veidi järeleandmisi teha. Suurt kohakaotust see enam ei tähendanud, kuid ega meeldiv ka just polnud. Tasapisi metsavahel nikerdades möödus kaasvõistleja, haakisin end talle hoolimata raskustest sappa, jõudsime koos lõpusirgele kus õnnestus hambad ristis tema tuulest välja lennata ning finišit teha. Kuigi koht sellest oluliselt paremaks ei muutunud, oli ikkagi veidike hea tunne. Kogusime oma autoseltskonna jälle kokku, supisabas ootama ei hakanud, loputasime end kaasasolnud veega ja käisime sööki toomas hoopis Rakke poes. Kohalik majandus jalgele aidatud, asusime koduteele. Tuleb järjekordselt tunnistada, et Rakke ei petnud ootusi ning tegu oli igati korraliku ürituse ning rajaga. Au poistele ja tüdrukutele, kes kõik selle võimalikuks tegid!

Piltide eest ütleme aitäh Proshop ja Mr A.

Temposõidust Teenusel

2010-08-11T10:48:00.001+03:00

Samal ajal kui Marti koos kapteniga Tartus lahedalt rullitasid-ullitasid, näitasin mina üles erakordset vaprust ja hakkasin 8. augusti pühapäeva hommikul rattaga Velisemõisast Teenuse poole kerima. Maad on sinna oma 30 km, mis on paras, et end 18 km temposõiduks korralikult sisse sõita. Ka Teenusel ei hoidnud ilm end sugugi tagasi ning sooja oli tublisti üle 30 kraadi. Kohe kui olin end kirja pannud, võtsin istekoha esimese puu varjus ja ootasin oma starti. Teenuse temposõidust veel niipalju, et seal oli ratastele seatud kaks nõuet:
a) jooksud ei tohi olla üle 26´´;
b) ei tohi olla eraldistardi lenksu.
Seega, sisuliselt tähendas see temposõitu MTB ratastega. Enamus seltskonda oli ette võtnud ka väikese tuunimise ja alla pannud, kas 1,5 või 1,2 slikid ning suurel osal oli esindatud ka kõvakahvel. Minu enda päevinäinud merida on nüüdseks läbinud osalise uuenduskuuri ja ei jäänud oluliselt maha- nii slikid kui kõvakahvel on täiesti esindatud. Vahetult enne Teenuse sõitu sai taha pandud ka MNT kassett ja eest granny eemaldatud. See kõik oli küll tore, kuid ei kompenseeri ratta suurimat puudust- asjaolu, et ligi 7000 km veerenud shimano alivio säästujooksud on oma võiduka lõpuni jõudnud.

Stardipositsioon oli mul suhteliselt hea, minu taha jäi startima veel vaid kolm sõitjat. Teravust lisas aga see, et 2 minutilise vahega hakkas minu tagant tulema KoMo esisõitja Pruus ja viimasena tuli veel üks raskema jalaga sõitja, kes hõivasidki 18 km arvestuses vastavalt 1 ja 2 koha. Eesmärgiks sai võetud keskmine kiirus 36 km/h, mis jäi paraku napilt alistamata. Keskmiseks kujunes veidi üle 35 km/h. Temposõidust tean ma samapalju kui lehm lennuõnnetusest, seega pole mõtet siin analüüsida, kas midagi sai valesti või õigesti tehtud. Sõitsin nii nagu jõudsin, vahepeal lasin tempo kergelt alla ja üritasin kerida. Ainuke, mida tagantjärgi mõeldes oleks võinud teha, on see, et oleks pidanud lõputempot alustama veidi varem, nt 3 km enne finitot, sest jõudu jäi siiski sisse. Paar-kolm km enne lõppu tuli alla neelata mõru pill ja tagant tulija (õnneks ainuke) mööda lasta.
Hoolimata korralikust kohinast tagajooksus ja suuresti vabajooksu puudumisest, sai selle rattaga edukalt MTB temposõitu teha. Isegi nii edukalt, et suutsin koguarvestuses 6 ning oma vanuserühmas 3 aja välja sõita. Peale väikest lõõtsutamist hakkasin kohe jällegi kodu poole veerema, et sel päeval maal veel midagi korda saata.
Lõpetades märkasin, et jalad on mustasid plekke tihedalt täis. Kodus end ja ratast põhjalikumalt uurides, selgus, et kõik kohad on paksult pigiplekkidega kaetud. Erinevalt mudast on bituumen oluliselt ebameeldivam ning Teenuse kihutamist jäävad veel kaua meenutama määrdunud number, ratas ja riided. KoMo tegevuste kohta saab lugeda nende kodulehelt: www.komo.ee

TRuM 2010

2010-08-11T00:01:00.003+03:00

Kaheksandal augustil toimus järjekordne klubi Tartu Maraton üritus, 4. Tartu Rulluisumaraton, millest võtsid osa Marti ja Raiko. Kuna Marti järjekordselt keeldus klaviatuuri krabamast, vahendab meile muljeid Raiko: Kui nüüd päris aus
olla, siis rulluiske polnud ma hoolimata ilusatest plaanidest alla saanud alates 2008. aasta maratonist- seega umbes/täpselt kaks aastat. Kuna ma ka enne seda polnud just eriline äss antud alal, võite isegi ette kujutada stardieelset mandražeerimist. Kuna reedel ja laupäeval sai aktiivselt osa võetud ka asutuse suvepäevadest, oli või(s)tlusvalmidus -200. Ka ilm ei halastanud, sest sooja oli kaugelt üle 30 Celsiuse kraadi. Sellest hoolimata saime Martiga, kes oli just tulnud sugulase pulmast, pühapäeva lõuna ajal kokku ning suundusime võistluskeskusse. Marti oma plaane keeldus avaldamast, see-eest mina käisin vekslid välja: eesmärk number üks on jõuda finišisse elusalt ning tervelt ja järgmine eesmärk teha seda ajalimiidi piires. Boonus oleks, kui poleks päris viimane lõpetaja. Panime numbrid ja kiibid külge ning proovisin ka üle pika-pika aja ära, mis tunne on rulluisutada. Avastasin, et kuidagi oma värisevatel jalgel püsin, kuid pidurdamisoskuse puudumine tegi üsna ärevaks. Sellest hoolimata õnnestus kukkumisi vältida. Varsti oligi aeg stardikoridori asuda, kus ka paar tuttavat nägu. Seejärel kõlas stardipauk ning traditsioonile Tartu Maratoni ürituste hümn. Algus teadupärast läheb ülesmäge ning hordid asusid must mööduma paremalt ja vasakult, vähem kui kilomeetri pärast tuiskas mööda ka Marti. Kuna grupisõidukogemus puudub, siis sõitsin üksiküritajana. Esimene kord Aovere tankla poole tõusudest üles sõita ei olnudki väga hull, kuid kole janu andis juba tunda. Mäest allasõit oli seevastu üsna jube- teatud kiirusel hakkasid uisud külgsuunas koledal kombel vingerdama. Iga kord oli tunne, et kohekohe maandun asfaldile. Etterutates võib öelda, et kärnapanemisi õnnestus imekombel vältida. Enne tanklat sõitis igaljuhul Marti mulle juba teistpidi vastu, ta arendas ikka üsna kenakest tempot grupis. Kuidagi kujunes jälle välja nii, et tõusudel püüdsin päris palju sõitjaid kinni, kes pärast laskumistel ja laugetel otstel jälle eest kadusid. Ju siis toorest jõudu oli mul neist rohkem. Igaljuhul oli väga hea jõuda joogipunkti, kus sel korral otsustasin vastupidiselt tavale seisma jääda, kuna vedelikupuudus kummitas juba üsna kõvasti. Kummutasin päris mitu topsi jooki sisse ja sõitsin edasi. Tõus tagasi Tartu poole oli küll veidi raske, kuid ei midagi väga hullu veel- üritasin motivatsiooni ülal hoida ja teisigi ergutada. Edasi läks valdavalt hullemaks, elus aitas püsida peamiselt kaasvõistlejate kannatuste nägemine ja nendest rääkimine. Teist korda Aoverre jõudes küsiti, kas soovin vett või jõujooki. "Vett, ja palju!" ning ulatati mulle liitrine piimakann, mis kergelt jahedat vett täis. Kallasin sellest tubli 2/3 lipsu taha, ülejäänu kraevahele ja sõitsin edasi. Vahi küla kanti oli kohalik rahvas pannud püsti omaalgatusliku kastmispunkti, kus soovijaid veega üle valati voolikust- kasutasin tänulikult antud võimaluse ära. Tuttavalt mundrikandjalt, kes muidu eskortis liidreid, kuulsin, et katkestajaid olevat issandast- temperatuuri arvestades pole vist ka eriline ime. Kuidagi veeretasin end finišisse ning kuigi aeg oli allapoole igasugust arvestust, tuleb jääda realistiks- põhieesmärgid said täidetud, kuid tulemuse parandamisel aitaks trennitegemine ilmselt päris oluliselt kaasa. Enda kannatused rajal korvas Marti väga korralik sõit- aeg 1:40 ja koht 360 kopikatega. Recept värk! Igaljuhul oli ta kõvasti puid ahju alla ajanud, järjest gruppe püüdnud ja niimoodi järjest ettepoole tõusnud. Laskumistel kasvas kiirus temagi jaoks kohati hirmsaks, lisaks oli ta pildi peaaegu taskusse sõitnud. Kuna seekord oli suppi ilmselt varuga tehtud, jagati seda soovijatele niisama ning võtsime kumbki kaks kausitäit maitsvat borši, lisaks veel kõvasti morssi. Edasi suundusime Aura terviseklubi mõnusid nautima, kus oli hea õues möllavat purgaad jälgida. Peale seda kuulutasime sportliku päeva lõppenuks.

Elva ja Elion Estonian Cup

2010-07-28T23:02:00.004+03:00

ITAR-TASS edastab: vastupidiselt üldsuse ootustele oli Velonoidide esindus selgi aastal Elva EEC etapil kohal. Seda siis Marti näol, kelle sõnu edastab Raiko: Ilmselgelt talitas Marti rahvatarkuse järgi, mille kohaselt tark ei torma- järelikult ei maksa ka registreerumisega tegeleda enne kui kohapeal. Stardinumber seega uhke 1119 või nagu Marti ise väljendas: "saan korpulentsete naisterahvastega koos startida." Rada oli valdavalt sile kruusaralli, nagu Elvas juba tavaks saanud, kuid lõpupoole oli siiski olnud ka maastikusõiduelemente koos mõnede tõusupõksudega. Igaljuhul tegi ta kõvasti möödasõite ning sai lõpuks üsnagi korraliku 554. koha ajaga 3:08:23. Lisaks oli ta ka korraliku veremaitse sellest kimamisest suhu saanud.
Pildi eest aitäh, Proshop.

Piiride Nihutamine 2010

2010-07-14T01:43:00.004+03:00

Nagu lubatud sai, oli Velonoidide esindus selgi aastal Pariisi 24 võistlusel kohal. Kahjuks küll tugevalt vähendatud koosseisus, kuna erinevatel mõjuvatel põhjustel puudusid Tarmo, Rasmus ning taustajõud Priit ja Erkki. Võistlustulle asusid seega Martin, Marti ja Raiko. Kuna Erik Veloclubbersist ei võtnud vastu meie ettepanekut Ühinenud Velokoondise asutamiseks, läksime tervema vastupanu teed ja otsustasime 12 tunni soolosõidu kasuks. Kahjuks Martil sel hooajal
trennitegemise ja võistlemisega üldiselt nirud lood ning enne võistlust kimbutas teda veel pikalt haigus. Sellest hoolimata otsustas ta end joonele ajada. Vaatame esmalt, mida on öelda Raikol: Kohale jõudsime üsna traditsiooniliselt soovitust väiksema ajavaruga, kuid ega sest miskit hullu küll ei juhtunud. Tervitused tervitatud, hakkasime asju sättima. Kuna majutus oli meil ühes kolme voodiga majakeses, ei olnud vajadust jamada ei telkide ega ka varjualuse ülespanekuga. Jätsime lihtsalt Marti ja Martini autode uksed lahti ja kasutasime neid baasina. Kel aega oli, sättis veel oma ratast, mina kaptenina kuulasin hetke, mida peakorraldaja Vahuril öelda on. Varsti oligi start. Peas oli mul valmis biznisplan, et sõidan kahe ringi kaupa ning siis puhkan hetke. Raja algus traditsiooniliselt suusaradadel. Juba seal vaatasin, et rehvirõhuga on midagi kahtlast lahti- iga oks, kivi jms asi tegi kummi all vastavalt kas "plinn" või "plönn." Selge, keegi kuri inimene on kohalikelt inimestelt (r)õhku varastanud ja selle minu rattakummidesse peitnud. Ka raputavatel heinamaadel polnud just kõige parem sõita, mistõttu jäin üsna varsti kogu sõitjaterivi kõige lõpust kontrollima. Mingil hetkel tuli tagant vana, kes juhuslikult oli sattunud sel ajal trenni tegem nendelsamadel radadel. Ta vedas mind siis võistlejaterivi sabale, mh ka Martile, järele. Martiga koos kulgesime üsna pikalt, maha jäi ta üsna ringi lõpu eel. Ring ise koosnes siis alguse põikest suusaradadele, mille hulgas ka üks üsna kiire ning järsk, kuid üsna ohutu laskumine, mõned tõusupõksud. Seejärel mööda raputavat heinamaad korraks võistluskeskusest mööda, edasi jälle heinakad, metsateed, sekka veidi kruusa, jälle metsa, lõppu jälle suusaradasid. Huvitav, nõudlik, mitmekülgne. Üks laskumine oli küll selline, kus ma iga kord palvetasin- nimelt vasakul servas kitsas "ideaal"trajektoor, mis tähendas korralikke hüpekaid, misjärel tuli lompide vahelt mööda laveerimiseks kohe õigel hetkel pidurid üles leida. Samuti oli lõpulaskumise osa veidi ümber tehtud, nimelt asendatud ühe lühikese järsu allatulekuga, peale mida väikse viraažid. Kah huvitav lahendus. Peale ringi ametlikku kirjasaamist keerasin boksipeatusse, kus ehmatusega avastasin, et rõhku oli lausa 3,5 baari Racing Ralphides. Marti küttis joonelt edasi. Tagastasin kohemaid esimese hooga 1,3 üleliigset baari kohalikele, paar tilka õli ketile, joogivarude täiendamine ja uuesti peale. Olin uuesti langenud viimaseks, kuid tegu niiii lühikese sõiduga ka polnud, et oleks pidanud sellepärast muretsema. Tasapisi jõudsin kaasvõistlejatele järele ka, mõnega sõitsime kooski mõnda aega. Marti sain kätte enne järjekordse tiiru läbimist ning jätsin ta jälle omas tempos kulgema. Kaks tiiru tegin veel kohe otsa, kuna tundsin end tugevalt. Ehk siis neli ringi läbitud kahe esimese vahetusega. Siis tundsin küll hetkeks, et üsna raske juba on. Ilm ka ei halastanud, päike lajatas üsna hästi algul. Seda vähemalt mul õnneks vaid sõidu algusosas, mingil hetkel tuli ka tuulekest, mis mõnusalt jahutas. Segasin pudelitesse uued umbsegud valmis, lasin rehvides rõhku veel väiksemaks, jälle õli ketile. Sõin ka mõned viinerid ja istusin rahulikult. Siis oligi esimene ikaldumise koht- nimelt uuesti sõitma hakates tundsin, kuidas kõhus loksub viineri-koola-Värska supp, mis hoolimata korralikust vedelikupuudusest ei tahtnud hästi imenduda. Sõitsin siis algul punnitava kõhu ja mitte just väga tugeva tundega. Õnneks hakkasid heitgaasid varsti väljuma ja olemine läks jälle heaks. Kusagil metsavahel oli rajal iseteeninduslik joogipunkt ka, kust sai mageveega pudeleid täita. Seda võimalust kasutasin praktiliselt igal ringil, kuna sõidu algul kulus vedelikku meeeeletult, kusagil liiter ringi (ehk ~45 minuti) kohta. Sõitsin siis oma järjekordsed kaks ringi ära, vahepeal kaasvõi(s)tlejatega muljetades, vahepeal üksinda. Kiiremad üritasin ilusasti mööda lasta, pea kõik tänasid ka raja eest. Väga meeldiv igaljuhul. Korraks sõitsime ka Martiniga koos, kuid mitte väga pikalt, varsti kadus ta oma teed. Kuus ringi läbitud, boksipeatus, tunne veel üsna tugev. Veidi kummaline tundus see, et Marti kiiver vedeles maas, kuid teda ennast ega ka tema ratast ei paistnud kusagilt. Oletasin (nagu hiljem selgus, õigesti), et ta on maha tulnud. Lisaks polnud ka Martinit üsna tükk aega näha lnud. Mis seal's ikka, jälle sadulasse. Järgmise kahe ringi lõpuks (kokku siis kaheksa sõidetud) oli selg juba üsna kange kõigist neist raputavatest lõikudest. Siis nägin ka Martit, kes oli vahepeal tõesti maha tulnud ning jõudnud üsna pikalt puhata. Lisaks oli baasis ka Martin, kes veidi vist üle pingutanud. Vaatasime, et ega temast enam elulooma ei saa, kuid siis ajas ta end püsti ja pani svingaaliga minema. Ega mulgi suurt muud üle jäänud. Ka Marti ajas end uuesti sadulasse. Kui selg piinas, mõtlesin Saku 100-le, kus ma vist üks üsna väheseid, kel selg vastu pidas. Siiski said need kaks ringi läbitud, kuid huvitaval kombel sõitjad väga palju ei kohanud enam. Kümme ringi läbitud. Boksipeatus, seekord veidi pikem jälle. Kuna aega oli veel üle kahe tunni, mõtlesin, et kolme ringi enam niikuinii sõita ei jõua ja kahe puhul on aega. Eelviimane ring oli ka üsna raske, kestis pea tund aega. Suundusin jälle boksi, kus selgus, et Martin ja Marti selleks korraks sõitmise lõpetanud. Ma puhkasin ja pidasin mõttes endaga aru, kuid otsustasin siiski uuesti peale minna kui selgus, et tund ja 20 minutit veel aega. Kusjuures suusaradadel sõites mõtlesin veel, et tulen laagri juurde saabudes ikkagi maha. Samas sinna jõudes olid need mõtted peast pühitud. Tuledest otsustasin loobuda. See oli enamvähem õige otsus, kuigi kurikuulus buldooseri laskumine (seesama, kus ratas päris korralikult õhku paiskus) võttis poolhämaras veidi värisema. Ühes kuusikualuses lõigus oli juba päris pime, seal tuli mälu järgi sõita. Finišisse jõudsin umbes 25 minutise ajavaruga, kontos 12 läbitud ringi ehk ligikaudu 168 kilomeetrit. Sauna poole suundudes kuulsin, et olin saavutanud 15 võistleja konkurentsis elu parima koha- kuuenda! See tõstis tuju päris kõrgele. Martin oli järjekordselt poodiumil, seekord kolmandal astmel. Ka Marti läbis tubli seitse ringi, mille eest laekus tema EMS kontole 500.- lisapunkti. Polee paha! Peale enese puhastamisprotseduure liitusin ülejäänud mannschaftiga õhtusöögiks ja tšillimiseks. Korraks sai ka veel stardiala üle vaadatud, siis pugesin põhku. Hommikul enam pikka pidu ei olnud, panime asjad kokku, istusime, arutasime maailmaasju ning uuesti võistluskeskusse. Peale autasustamist asusime kodu poole teele. Ning ehkki meil kõigil oli kahju ülejäänud meeskonna puudumisest, jäin vähemalt mina üritusega väga rahule. Eks siis järgmisel aastal teeme Martini soovituse järgi- nõrgima lüli saadame soolot sõitma, et siis ülejäänud mehed meeskondlikus arvestuses paugutaks :) Aga aeg annab arutust ning mul peas liiguvad vaikselt mõistusevastased mõttealged soolode 24h arvestuses end proovile panna. Õnneks sinna veel paaaaljuuu aega.

Tour de Rõuge 2010

2010-06-28T09:46:00.008+03:00

Selleaastasel Eesti suurimal (st ainukesel) maastikuratta mitmepäevasõidul Rõuge Tuuril oli teiskordselt esindatud ka Velonoid. Vaatame, mida on öelda Raikol: Reedel oli hommikust saadik päris korralik ärevus sees, mis andis end juba pakkimise ajal tunda. Kuna "sünoptikuid" ma enam ammu ei usalda, võtsin kaasa kogu mõeldava rattariiete arsenali, mis lõppkokkuvõttes osutus 90% ulatuses üleliigseks. Järgmiseks jõudsime Väinciga siis Rõugesse, kus mina suundusin Rõuge Suurjärve külalistemajja, ratturite pea ametlikku ööbimispaika. Seadsin end sisse, vaatasin näod üle ning proloogi starti. Proloogist endast midagi head meenutada pole, mis teha, ma ikka tõeline soperdis vähe tehnilisemal rajal. Eriti andis see tunda järvedeäärsel porrisinglitel (kes teab, see teab). Kui paremate ajad olid 19+ minutit, siis mul 32 minutit.. Ka paar segapaari, näiteks Laura und Pait, möödusid minust. Mis seal's ikka, veidikeseks oma ajutisest kodust läbi, riided nöörile, ihu puhtaks ning korraks kotile puhkama. Varsti siis uuesti esimese etapi starti, kus võtsin koha sisse päris stardikoridori lõpus koos ErikR-i ja teistega. Lasin kiiremad oma teed ning võtsin kulgemistempo sisse. Päris ankrumees siiski polnud, mõned jäid tahapoole ka. Esimesel pikemal tõusul jõudsin suuremale pundile järele. Algus väga hull ei tundunud, Bosse singleid oli ka täitsa piisavalt. ~15 kiltsa enne lõppu püüdsin kinni järjekordsel kruusakal Porterracing Heleda meespaari, kellega koos mõnda aega koos kulgesime. Kui asi singliteks jälle kiskus, lasin nad mööda ning silmist nad kadusidki. Mingil hetkel metsavahelisel lõigul vast nii 10 kilomeetrit enne lõppu sain veel krambid ka, mis vahelduva eduga lõpuni piinasid. Lõppu siis veel alustuseks jõeäärset porri, siis laibamõnitusi tõusude näol ning loomulikult proloogist tuttav klassika- Rõuge järvedeäärne porr. Ööbikuoru tõusust kerisin veel üles ning tegin uhkelt finišit- kasu sellest kahjuks siiski suuremat polnud. Sõin supi ära ja kiirelt tare juurde. Jääkülma dušina (sõna otseses mõttes) tabas fakt, et soe vesi oli tilgatumaks otsas. Pesin end karastava veega siiski puhtaks, polnudki väga hull. Selgus, et lisaks korralikule õhtusöögile pakutakse ka väga mugavalt riidepesuvõimalust (st perenaine viskas kõigi soovijate riided pesumasinasse), mille kohe varmalt ära kasutasin. Ülejäänud õhtu möödus õues seltskonnas juteldes ning saunatades. Magama küll sai suhteliselt hilja, kuid sellest hoolimata oli uinumisega raskusi- mine tea, kas süüdi oli palju uusi muljeid, kõva pingutus, võõras koht või kõik see kokku. Unetunnid igaljuhul olid suhteliselt episoodilised. Huvitaval kombel hommikul mingit meeletut väsimust ei tundnudki, samas polnud ka erilist võitlusvalmidust. Peale hommikust putru ning järgnevat leiva luusselaskmist oli tunne juba mõnevõrra parem. Start ja minekut. Raja algus sama, mis reedeselgi etapil. Sain teistehulgas Jõelähtme Singli Jansast ning Flashist mööda, otsustasin veidi rahulikumalt võtta, nägin enda eessõitjat, vee-kivitakistus, uuesti sadulasse, kärrrrrr! Avastasin, et 16 kiltsa peale starti oli raamikõrv keset metsa ära murdunud. Selge, ratta selga istuda ei saa ka selleks, et allamäge sõita.. Vällakas ja Munamäe nurgad jäid seega mul sel korral alistamata. Vandusin mõttes ning koos eessõitjaga sai välja mõeldud, et targem on ilmselt edasi liikuda esimesse toitlustuspunkti. Taganttulijad muudkui möödusid, küsisid, mis viga. Tsainikule andsin ka oma allesjäänud geeli, loodetavasti oli sellest abi. Varsti möödus ka viimane rajalolija ning läks üsna üksildaseks see lonkimine. Vandesõnad mõttes asendusid roppustega, sest sääski ja kärbseid oli rajal endiselt meeeeeeletult ning tp-d ei paistnud kusagil. Muudkui ühest tõusust üles ja laskumisest alla, aegajalt käikarit kodarate vahelt välja kiskudes. Mingil hetkel hakkas pihta karm ajutöö, kuidas ratas siiski sõidukorda saada õigeks ajaks, et pühapäeval jälle rajale saaks. Peale tunniajast jalutamist jõudsin söögi-joogipunkti, kust Ivo alias Holdeni vend mind finišisse sõidutas. Teel uuris ta juba välja Võru Maraton spordi lahtiolekuajad ning Merida TFS raamikõrvade laoseisu. Kuna mõlemad olid positiivsed, tekkis lootus, et ehk õnnestub pühapäeval tõesti peale saada. Jätsin oma õnnetu velo finišisse paremaid aegu ootama ning kablutasin ise ööbimispaika pesema ja kasima. Selleks ajaks, kui esimene ots alles lõpetas, oli mul ratas pestud, ise puhas (sooja vee all!) ning täis kõhuga. Väinci abiga sain Maraton sporti, ajasin äriasjad joonde ning hea kaasratturi abiga õnnestus ka tagasi Rõugesse saada. Õhtu möödus nagu ikka- juteldes ning saunatades. Magama sain küll varem, kuid unega oli nagu esimesel ööselgi- nigelalt. Hommikul helistas Martin ja teatas, et toob mulle mu kraami ära ja proovib ise koos ässadega kell 12 rajale pääseda. Etterutates võib öelda, et see tal siiski õnneks ei läinud. Piisavalt palju enne starti sain ka oma töökorras ratta kätte Väino käest ja panin külge partisani numbri, kuna tuuri arvestuses ma laupäevase katkestamise tõttu enam ei osalenud. Martiniga ajasime mõne sõna juttu stardikoridoris ja oligi minek. Algus oli märgatavalt kiirem kruusateede tõttu. Üsna varsti avastasin end Jansa ja Flashiga koos sõitmast ning varsti liitus meiega ka klubitu Raul. Koos jõudsime esimesse TP-sse, mis asus Läti Mäe (see vist pole küll päris ametlik nimetus) jalamil. Väikse vahemärkusena võib öelda, et piiriäärne Paganamaa on ikka neetult ilus ning sealsete järvede ääres olid väga mõnusad ja sõidetavad singlid. Kuni Läti- Eesti piirini sõitsime siis vahelduva eduga neljakesi koos, kuid piirikraavi ületusel jäid Jansa ja Flash maha, selle asemel jõudsime hoopis Porterracing Heledatele järele. Neljase rakendina "kulgesime" (loe: rallisime) päris pikalt koos, kuni tuntud fantoomklubi mehed otsustasid maha jääda. Vahepeal kruusal tõmbasime Rauliga kordamööda, niiet tempo oli üsna korralik. Lõpus oli veel laibamõnitamisi põllupealsete tõusude jmt näol, kuid üldiselt oli rada täiesti sõidetav. Meeldiv oli ka see, et paaris kohas olid kohalikud head inimesed omaalgatuslikult püsti pannud joogipunktid, kus pakuti vett, morssi ja ühes kohas ka häid kuivikuid. Südame alt võttis kohe soojaks. Viimases mitteametlikus joogipunktis nägime ka üht skalpi korraks. Ärgitasin, et hakkame püüdma, kuid viimastel kilomeetritel jäin ise hoopis skalbist ilma. Samas hoidsin tempo ikkagi üleval ning selgus, et mitte sugugi asjata- nimelt tuli järjest võistlejaid üsna napilt hiljem. Nii ma siis lõpetasin väsinuna, kuid rõõmsana. Käisin veel korraks ööbimiskohast läbi, pesin end järjekordselt karastava veega ning varsti kodupoole. Ütleme nii, et lõppkokkuvõttes väga lahe üritus ja mõnus rahvas.
Lõpetuseks (kui kedagi huvitab) ka veidi elust-olust Rõuges. Elukohaks oli mul selle aja jooksul Rõuge Suurjärve külalistemaja, kus kirjade järgi oli meid 35 hinge. Valdavalt oli tegu kaheinimese tubadega, kuid mõned pered ööbisid ka kolmeste tubades. Igas toas oli olemas dušš ja WC. Seltskond oli sõbralik ja üsna esinduslik- Erki ja Sigvard Kukk (ehk Kana nagu teda tuntakse), Lasse Nõlvik, Tarmo Neemela, lisaks veel hulk veloclubbers ja Hawaii Expressi mehi jne jnt. Laupäeva õhtul käis saunas ka näiteks Raul Olle, kes meespaaride arvestuses päris hästi sõitis. (Kahjuks ta pühapäeval oli koos paarilisega kusagil eksinud, lõiganud ning nii nad diskfalitseeritigi.) Hommiku- ja õhtusöögid toimusid organiseeritult ning ühiselt suures saalis. Mõlemal õhtul sai lasta ka oma riided ära pesta, mis tähendas, et kogu aeg sai meeskonna särgiga sõita. Pesunöör hoovil nägi välja nagu klubiriietuse väljanäitus. Minu tuba oli teisel korrusel ning koridori otsas oli väike rõdu, kust avanes viimasepeal vaade Kaussjärvele ning Rõuge alevikule. Saun oli sealsamas hoovipeal ning oli mõlemal õhtul ikka päris korralikult soojaks köetud. Ses mõttes oli ka majutusega väga hästi, ehk tasub teinegi kord mõelda sellele variandile.

Martin: minu selleaastane rõugetuuritamine piirdus lõpuks siiski vaid pühapäevase 72 km sõiduga, millele eelnes ja järgnes tohutu logistika, et kõik asjad ikka klappima saada. Sõit tõotas tulla kiire ja seda ta oligi. Alguses oli enesetunne ülihea ja üllatavalt võimsalt sai põhigrupist end lahti tõmmatud. Kuskil enne riigipiiri ületamist avastasin, et osa rõhku on tagumisest Racing Ralf-st kadunud ja ratas käitub kurvides väga veidralt ning kruusakatel ratta edasitõmbamine on suhteliselt raske. Kõik lootused said pandud Läti mäe jalamil oleva esimese TP-le, kus selgus, et neil pumpa pole :( Kaasvõistleja laenas mulle oma seljakotist mingi mänguasja, millega sai mõned minutid pusitud, kuid minu hinnangul see oluliselt rõhku juurde küll ei tekitanud. Läti kuulus mägi jäi ka vallutamata, sest juba esimesel osal tegi ratas tühipöörde ja korra tasakaalu kaotanuna seal enam ratta selga ei ole võimalik saada. Lisaks tühjale kummile hakkas raja keskosas mind ka nälg kimbutama, sest ma polnud ka korralikku hommikuputru saanud ja käes oli juba lõuna. Mingite varudega suutsin langevas tempos end siiski sõitmises hoida ning teises TP-s, 18 km enne lõppu, sain ka kauaoodatud pumba. Rõhku oli taha jäänud tore 1,3 atm, mis on raja kruusaprofiili ja minusuguse kaalukategooriat arvestades piinlikult vähe. Teises TP sai ka mehiselt söödud ja mehiselt seltskonda mööda lastud, aga see ei olnudki enam oluline, sest ametlikus tuuriarvestuses ma nii ehk naa ei osalenud. Rosinate, küpsiste, pähklite jm kraami imendumine võttis umbes-täpselt 15 min ja siis tuli jõud tagasi. Lõpukilomeetrid lendasin hoogsalt ja kedagi rohkem mööda ei lasknud.
Õiget tuuritunnet sisse siiski ei tekkinud, sest närviline kõrvalthüpe ühte sõitu ei ole siiski see. Seetõttu tuleb järgmine aasta ikka korralikult tuurile pühenduda, mh ööbida ning mõnuleda kohapeal.

Otepää Rattamaraton

2010-06-20T09:36:00.006+03:00

19. juunil peeti Otepääl grupisõidu võistlus maastikuratastel. Velonoididest oli seekord kohal
Raiko: Kolleeg Väinoga (ehk Väinciga) jõudsime juba suhteliselt varakult suusastaadioni parklasse, seega jäi aega rahulikult tegutseda ning enne starti ka raja algusega tutvuda. Kui Aegviidus oli mu stardinumber uhke 666, siis seekord läks veelgi õnnetoovamalt- stardinumbriks 777. Enda kohta tavatult vara ronisin koridori ning varsti kõlaski stardipauk. Ei langenud ka niipalju tahapoole kui tavaliselt ning algaski hirmus andmine. Armu ei antud, vange ei võetud ning asfaldil tegid Racing Ralphid kurjemat häält kui kümme hävituslennukit. Kui eelmisel aastal segasid kaarte vihm ning muda, siis sel aastal toimus 999 promilli kuivades oludes, mistõttu tempo nii kiire oligi. Kruusa peale maha keerates tundsingi, et olen end veidi kinni ära sõitnud, kuid õnneks sattusin suuremat sorti pundi lõppu. Eespool paistis ka kange konkurent Sille, kellega tihtipeale varemgi pusitud. Päris pikalt paistiski ta mõnikümmend meetrit eespool, vahepeal küll kusagile kurvi taha kadudes. Viis kilomeetrit kahe sildi vahel ei tundunud seekord eriline näitaja, kuigi peab tunnistama, et ka mitte niiväga kergeid momente esines. Laskumisest, mis eelmisel aastal mu sõidu lõpetas, sain seekord ilusti mööda. Pundi pea tuli ka vaikselt selg ees vastu ning vahefinišis kaotasin Sillele ehk 10 sentimeetriga. Kimasin juba eestki ära veidi kui juhtus vist paratamatu- laskumine lahtisele liivale, lõin veidi põdema vist mõttes, pidurdasin veidi liiga palju, raskus ees liiga palju ning üle lenksu ma lendasingi. Maandumine klassikaline- kõhuli, käed-jalad laiali, näoga liivas. Õnneks oli liiv tõesti pehme, niiet pääsesin väikeste kriimude ning ehmatusega. Kahjuks möödus seesama rong, millest olin just mööda pongestanud, uuesti. Mõni veel tunnustas ilusa kukkumise eest, kuid suuremat lohutust see ei pakkunud. Hakkasin siis, veri ninast väljas, neid uuesti jälitama. Mingi punt üritas end ka minu tuulde imeda, kuid sel ma juhtuda ei lasknud ning kiirendasin eest ära. Nii ta siis lõpuni käiski- püüdsin pudenejaid, mõni läks minust mööda, nagu ikka. Lõpus veel pingutus niiet süda paha, et mitte enda skalbist ilma jääda ja läbi ta oligi. Esialgsetes tulemustes oli hoopis nii, et number 777 ja koht 555! Kohanumber muidugi suurenes.. Tsiviilriided selga, hea hernesupp sisse, muljetamised kaasvõistlejatega ja koju. Õhtul pakkus Väinc veel sauna ka, peale mida oli tunne juba hoopis hea. Seega kordaläinud võistlus ja päev.
Piltide eest tänu proshop.ee ja http://picasaweb.google.com/106107353397220517045/4OtepaaRattamaraton10

Saku 100 …ja seened!

2010-06-14T16:44:00.004+03:00

Nii ongi, et aasta üks raskeim rattamaraton selleks puhuks jällegi tehtud ja põhjust seda 100 ja seentega tähistada oleks küll. Aga jäägu need seened ehk siiski mõneks teiseks korraks, loeme parem Martini muljeid: Selle aasta Saku tundus minu jaoks oluliselt kergem kui möödunud aastal. Ajalises võrdluses sai käesoleval aastal oma tulemust parandatud u 53 minutiga. Kokku kulus viie ringi läbimiseks 5 tundi ja 45 minutit, mis andis üldarvestuses 16 koha. Eks aja parandamises on oma osa nii kogemustel kui ka paremal vormil ning tehnikal kokku. Sellist shokki ja susserdamist nagu eelmine aasta ei olnud. Enamus tehnilisi elemente sai korralikult ratta seljas läbitud ja seda hoolimata märjast ja libedast rajast. Esimesed ringid sattusin lausa nii hoogu, et tõenäoliselt sõitsin kuskil esikümne piiril. Saku rada on äärmiselt salakaval, millele sain kinnitus ka nüüd. Esimene kergemat sorti maokas sai tehtud teise ringi alguses ühe sillakese ületamisel, kus esiratas millegi pärast enam lauaga kontakti ei hoidnud. Õnneks piirdus see üritus väikese ehmatuse ja maandumisega kraavi vastaskalda nõgestes. Teise tõsisemat sorti ehmatuse osaks sain kolmandal ringil, kus täiesti lubamatus kohas sai korralik maokas pandud. Olgu see siinkohal õppetunniks, et sissesõidetud teerajalt ei tohi kõrvale kalduda, sest rohurinde all ei pruugi enam pinnast olla. Õnneks jäi tehnika terveks ja kohustusliku vandumise järel sai sõit jälle jätkuda. Head lendu jagus kuni kolmanda ringi lõpuni, mil stardialas nägin meie kaptenit. Kapteni räsitud olek ja verine põlv ei jätnud kahtlust, et ka tema on maoka pannud. Kuna füüsiline vorm ei jõua soovunelmatele järgi, siis kujunes neljas ring pudelikaelaks, millest läbi pugemine oli seekord raske, kuid mitte ületatav. Neljanda ringi raskustes saab kindlasti süüdistada ka puudulikku söömist, sest selle ringi lõpus oli ainult üks soov- süüa! Viimane ring, nagu alati, on emotsionaalselt väga üllas ja positiivne. Teadmine, et seda rada ma täna enam sõitma ei pea, annab korraliku tuule tiibadesse. Viimase ringi jooksul nägin ma ainult ühte kaaskannatajat (Porter Racing), kes mind 3-4 km enne lõppu viisakalt mööda lasi. Mulle üllatuslikult aga tuli 2 km enne lõppu uuesti talle teed pakkuda, sest erilist jõudu lõpuspurti teha ei olnud. Kokkuvõttes võib raske ning ülinõudliku rajaga rahule jääda, korraldus oli tasemel ning seltskond super.
Raiko: Laupäeva- ehk võistlushommik algas ilma tõttu üsna ärevate nootidega, kuna sadas hoovihma, puhus üsna vali tuul ning temperatuur polnud ka just liialt kõrge. Õnneks sai õige valik tehtud, lühikese riietuse ning käistega peale mindud ja peagi hakkas ilm paranemise märke näitama. Lasin end Martinil provotseerida ja ronisin stardikoridoris veidi liiga ette, seepärast pidin peale starti endast hakkama ronge mööda laskma. Veelgi tahapoole langesin kohe esimesel Raba singlil paar kilomeetrit peale lähet, kui vihmamärjal juurikal kohe korralikult külje maha panin. Vandusin mõttes (valjusti ei sobinuks, ümberringi oli ka daame), ajasin end püsti ning avastasin, et lenks vaatas ilusasti paarkümmend kraadi rohkem vasakule kui oleks pidanud. Üritasin nii- ja teistpidi kangutada õgvemaks, kuid tulutult. Korraks veel mõtlesin, et mis nüüd, kuid sellest tolku polnud, lasin sadulat veidi madalamaks ja kütsin edasi. Õnneks oligi rada vastupäeva, seega polnud väga hullu. Mingil hetkel avastasin end kahe tütarlapsega koos rahulikult tiksumast. Varsti puges hinge kahtluseuss ja küsisin, mitu ringi tüdrukud sõita kavatsevad. "Kolm", kõlas vastus, mis mind mõttes jälle vanduma pani- nendega koos sõites ei jõua ju viit ringi läbitud! Lisasin veidi tempot ning õnneks jõudsin varsti väiksele grupile järele, kellega koos sõitsin esimese ringi lõpuni. Vahefinišis korraldajad aitasid lenksu otsemaks keerata, kiirelt veidi jõujooki, uus geel taskusse ja minekut. Teisel ringil õnnestus kohe päris algul saada korralik oks tagajooksu, peale mida hakkas kett kassetil üsna valimatult loopima erinevate hammakate vahel. Varsti kütsid minust juba ringiga mööda ka liidrid. Nende kihutamist oli päris hull vaadata. Mitmed-setmed kukkumised ja koperdamised hiljem jõudsin taaskord ringi lõpuni. Veelkord veidi lenksu sättimist, aidati ka tagakäikarit veidi regullida ning jälle peale. Just täpselt enne mind lendas peale Martin, kes oli juba kolmanda ringi lõpetanud. Ta veel jõudis öelda, et oli mõned kärnad ka pannud ja kadus juba. Sõidu keskmises faasis tehnika veel veidi marineeris, kuid varsti hakkas korralikult käituma ning pidas sõidu lõpuni ilusasti vastu. Kuigi väsimus hakkas tunda andma, õnnestusid mõned tehnilised kohad hoopis paremini kui varem. Tiiru lõpus tegin tiba pikema peatuse kui varem, kuulasin, kuidas mõnedki lõpetasid peamiselt valusa selja tõttu sõidu ning jälle edasi. Rahvast küll jäi järjest vähemaks ning vähemaks rajal, kuid ikkagi paistis neid. Sõiduajast polnud õnneks õrnematki aimu, seega ärevus ei seganud, nautisin lihtsalt rada ja sõitu. TP-sse jõudes selgus, et kella kuueni lastakse veel viimasele ringile (tegelikult pidi sel ajal juba finiš kinni pandama) ning sinna aega veel 20 minutit. Minejaid peale minu veel kaks, sõin rahulikult, kuid ikka jõudsin enne neid startida. Üks neist püüdis mind veel kinni, sõitsime mõnda aega koos, kuid siis läks ta oma teed. Ületasin veel paaris kohas end, kuigi pea oli juba täitsa tuhm- nimelt ei adunud enam mingil hetkel üldse ära, mis singlid juba ära olnud ja missugused veel tulemas. Lõpuni jõudsin sellest hoolimata küll väsinunda, kuid väga rahulolevana. Äärmiselt lahe sõit, rada, üritus ning kaasvõi(s)tlejad, hoopis teine tunne kui peale Rattarallit. Järgmisel aastal tahan kindlasti jälle.
Tulemused: 16. Martin 5:45:32 (5 ringi) ning 40. Raiko 7:58:58 (5 ringi). Martin seega sõitis järjekordselt väga korraliku tulemuse. Kohtumiseni Pariisis!
Piltide eest tänu Urmasele.

SEB 29. Tartu Rattaralli

2010-05-30T23:45:00.004+03:00

Pühapäev 30.mai 2010
Tähtis päev, kui toimus rattasõprade suur pidupäev. Seda ka Velonoidide tiimile. Sedapuhku oli Tartupoolne tiim jagunenud kaheks. Virgem ja enesekindlam meist oli meie Kapten, kes alustas oma katsumusterohket päeva juba kella 10 paiku hommikul startides 133 km pikkusele sõidule. Ülejäänud (Ramsa, Juss ja Tarts) kelle vorm just sel hooajal kõige parem ei ole, veeresid stardijoonele alles kella 12, et alustada 71 km läbimist. Tänavune hooaeg on alanud kuidagi visalt. Kindlasti on selle üheks põhjuseks pikaleveninud talv ja osaliselt motivatsioonil ning võimalustel. Talvel sai küll spinningutrenne harrastatud, aga välistreeninguid on olnud suht kasinalt. Päev enne tähtsat päeva võtsime koos Ramsaga osa lasteüritustest (Tillu ja Mini ralli). Tillu sõidu puhul oli tegemist laste kõrval jooksmisega, aga mini rallil 10,5 km sõitsime koos Sandriga (Tartsi poeg) raja ikka läbi ka.

Edasi muljed / meenutusi 71 km läbijatelt.
TARTS: Niisiis pühapäeva hommik oli paljulubav ja energiat ning tahtejõudu täis. Kella 11 paiku siirdusin Ramsa juurde, et üheskoos linna poole sõita. Enne veel, kui starti jõudsime läksime ka Jussi juurest läbi, et siis kõik üheskoos stardijoonele asuda.
Ilm oli ilus soe, aga tuuline (jahe). Leida sõidu jaoks sobiv riietus oli suht raske. Aga eks selle otsuse tegi igaüks ise, kas pikk ja mitmekihiline või päris lühike. Kes kuipalju külma / soojakartlik on.
Stardikoridori jõudsime 10 minutit enne kui tulistama hakati. Meeleolu oli ülev nagu alati selliste suursündmuste puhul. Stardipositsioon oli meil kõigil hea. Olime esimeses stardigrupis. Selle tagas meile möödunud aasta hea sooritus. Stardikoridoris otsustasime: et linnas sõidab igaüks nii nagu suudab / tahab, aga Aardla viaduktist alates võtame pundi kokku ja kulgeme omas rütmis edasi. Enne veel kui stardipauk kõlas mainis Juss, et kusagil Tatraorust Otepää poole keerates ootab meid külm õlu mida pakub Harri.

Ja siis see algaski tuttava meloodia saatel.

Alustasin sõitu omas rütmis. Enesetunne oli hea ja jõudu tundus olevat. Riia mäest üles suunaga Pangodi poole. Silmanurgast ikka piiludes, et kas tiimikaaslased mitte mööda ei sõida. Jõudes viaduktini hakkasin kaaslasi otsima. Rahvast oli nii palju et mitte ei näinud, kas on nad minust möödunud või olen mina neist ees. Kuna tuul oli vastu, siis tekkisid pikad grupid. Sedasi grupist gruppi liikudes ma finiši poole pürgisingi. Uhti kandis tõmbasin paremasse serva (grupid liikusid telgjoonest vasakule poole), et tempot tagasi tõmmata ja oma tiimikaaslasi järgi oodata. Nii ma seal kulgesin kuni Tatraoruni hinges ikka küsimus, et kas ma olen neist maas või ees. Vuhisesin Tatraorust alla ja võtsin suuna Otepää poole. Kui nägin tuttavaid (Harri ja Viivi) tee ääres pasunatega sõitjaid ergutamas. Võtsin hoo maha ja kohe pakuti mulle küülma õllet ja hapukurki (mmmm see oli hea). Küsisin, et kas poisid on juba mitteametliku "TP" läbinud selgus, et ei ole. Ootasin pisut ja plaanisin end taas minekule, kui nägin tiimikaaslasi (Ramsa ja Juss). Ka nemad said õllet ja kurki. Peale mida hakkasime üheskoos edasi liikuma. Mingil hetkel avastasin, et olen nad taas kaotanud ja siis jälle peale mõne kilomeetri läbimist olime üheskoos. Sedasi see sõit edasi kulgeski. Pangodi TP läbisime peatuseta, kuna energiat ja jõudu paistis olevat.

Ka Elvas ei teinud me (Juss ja Tarts) peatust. Elvast Tartu poole oli pärituul ja ka sel lõigul olime me kõik koos vahest mina ees ja siis jälle tagapool oma tiimikaaslasi. Sedasi liikudes kuni Tartuni. Siis ... siis avastasin, et olin enda võimeid valesti hinnanud. Lõunakeskuse TP tegin peatuse, et end tankida, kuna jõud hakkas raugema. Krahmates peoga rosinaid ja paar rosinakukklit pikenes vahemaa tiimikaaslastega. Seega kuni finišini kulgesin omas rõtmis. Jõudnuna taaskord Aardla viaduktini puhus vastutuul ja tunne oli selline, et ei jõuagi finišisse. Ammutasin jõudu kaasavõetud energiageelist. Finišini oli siis pisut vähem kui kümme kilomeetrit. Vahetult enne pööret Ringtee tänavale avastasin, et üks tuttavas kostüümis tegelane möödus minust. Selleks oli ei keegi muu kui meie Kapten. Hing ei andnud rahu ja ma võtsin kokku oma viimase jõuvaru ning kimasin talle järele. Järele jõudes vahetasime paar sõna ja siis...... ei tea mis, aga tundus, et ta leidis endast peale 130 km läbimist kiirema käigu ja nii ta mu silmist vaikselt kaduski. Mis mul üle jäi kui vaikselt taaskord omas rütmis finiši poole kulgeda. Ja sinna ka jõudsin ajaga 2:32:17.
Finišis saime kõik taas kokku, muljetasime mõned sõnad ja siis sööma, sest peale sellist pingutust peab ju kuidagi kulutatud energia tagasi saama. Kui see sõit nüüd kokku võtta, siis ega pettuma ei pidanud.
Raiko: Seekordne Ralli algas järjekordselt räige režiimirikkumise ning sellega seoses kerge peavaluga. Stardikoridori jõudsin nii viimasel hetkel, et aedade vahele enam ei mahtunudki, pidin koos mõne kaassõitjaga külje pealt alustama. Õnneks olid tagumise koridori sõitjad mõistlikud ning lubasid meid vahele. Kuna ma eriti osav ei ole positsiooni välja võitlema, loovutasin hulgaliselt kohti- see võis ka tulemuse suhtes rolli mängida. Linnast välja jõudes avastasin end siis päris korralikust pelotonist- pakun, et meid võis seal grupis 100+ sõitjat vähemalt olla. Tatraorust Oteka poole keerates nägin ka vanemaid, kuid pundis sõites polnud aega neile lehvitada ja hõigata. Kilomeeter hiljem sai siis ka paratamatu läbi elatud- nimelt kukkumine. Minu ees sõitvad tüübid panid küljed kokku, korra veel paar ärevamat häälitsust ja asfaldil siruli nad juba olidki. Kuna olin neile piisavalt lähedal, ei jäänud muud üle kui sellele kahesele külakuhjale lisanduda, sõitsin nende ratastele naturaalselt peale. Siiani jääb mulle mõistatuseks, kuidas suudeti sirgel ja siledal teelõigul maokas korraldada. Õnneks olime grupi sabas ning tagant enam kedagi kuhja lisandumas polnud. End püsti ajades avastasin, et vigastused puuduvad. Tol hetkel oli isegi kahju, et ma ise rohkem haiget ei saanud- väga oleksin tahtnud katkestada, kuna igasugune sõidutunne puudus. Oleksin rahus ergutajatega ühinenud ja.. Mõtlesin veel hetke, kuid siiski otsustasin edasi sõita. Kukkumise koha pealt on veel see huvitav, et eelmisel kahel aastal värisesin ning kartsin oluliselt rohkem kui sel korral, kuid siiani olin vähemalt Rallil maokatest pääsenud. Paar kilomeetrit hiljem olin tagasi grupis. Enne Otepääd osati eespool veel kord siledal ja sirgel üks kukkumine korraldada, kuid seekord jäi mulle piisavalt aega ja ruumi mööda manööverdada. Sellest hetkest tõmmati grupp ka kaheks enamvähem võrdseks pundiks, ma sattusin neist esimesse. Polnud ei enne ega ka pärast kukkumisi mingit rahulikku sõitu, käis pidev kiirendamine ja pidurdamine ja tõmblemine. Huvitaval kombel polnud mul endal enam mingit hirmu järjekordse kukkumise ees- võta sa nüüd kinni, tuli see ükskõiksusest või teadmisest, et peale seda oleksin niikuinii sadulast maha roninud. Igaljuhul tõmmati grupp lõplikult puruks tõusul Otepääle, peale mida sattusin nii ~15 pealisse punti, kus oli juba oluliselt rahulikum. Enne Sihvat avastasin, et mu tutikas Bianchi pudel, millest polnud veel lonksugi võtta, on kadunud. Ei teagi, kas jäi ta minust Pangodi kukkumispaika või kadus mõnda loendamatutest Tartu tänavaaukudest. Võtsin siis TP-s topsi vett kiirelt ja kütsin edasi. Pühajärve kant ja vana rullirada lagundasid ka meie tillukese pundi. Linnas sain oma planeeritud pudeli Rauno käest õnneks, tervitasin raja servas seisvat Laurat ja edasi Elva suunas. See oli ka üks nürimaid lõike niigi nüril rajal, aegajalt tekkisid mingid väiksemad pundid, mis siis jälle lagunesid. Lõpuks tekkis üks veidi püsivam, millega edasi kulgesime. Peale Elvat üritasin järgmisele pundile järele jõuda (et ma ka oma vigadest ei õpi), kuid juhtus paratamatu- neid kätte ei saanud ning vana punt sõitis mööda, tol hetkel ei jaksanud ka neile järele võtta. Kogusin end veidi, võtsin lenksul alt kinni ja hakkasin vajutama. Algas Sõit Silmamunadel, kui ~15 kaa-emmi järjest üksinda punti jälitasin. Õnneks oli seekord vähemalt tuul enamvähem tagant. Lõunaka juures sai mu pingutus tasutud. Kuni raudteeni püsisin sellesamas pundis, siis kiirendasin ning läksin järjekordselt oma teed. Kuna kartsin, et nad mind uuesti kätte saavad, siis vangla laskumisel ei puhanud, vaid väntasin hoogu juurde. Sellest hoolimata kuulsin seljatagant varsti Tartsi häält, kes lühemat maad lõpetamas. Hea meel oli kohe meeskonnakaaslast näha. Veidi sõitsime koos, kuid siis otsustasin ise finišit tegema hakata ning lükkasin viimase käigu sisse. Tarts mõistlikumana ei võtnud sellest osa ning jäi üksinda tiksuma. Lõpuga ma siiski suurt ise ka midagi ei võitnud, kuid vähemalt tundsin, et pingutasin. Võtsime siis oma meeskonna kokku, finišijärgsed toimetused ning jätkasime päeva Priidu saunas. Leil ja taastusjook võtsid kurnatuse, mida asendas mõnus väsimus. Šokk saabus siis, kui oma tulemuse teada sain. Arvestades seda, et lootsin aega ehk veidi üle nelja tunni, 4:15 oleks veel rahuldav olnud, kuid 4:32 oli löök allapoole vööd.. Kuid nagu Martin tabavalt kokku võttis- "Sa tahad tulemust teha, kuid trenni ei tee."
Iseenesest vist esimene võistlus, millest halb mälestus jäi. Kui järgmisel aastal peaks võistlus samal trassil olema, siis pigem sõidan koos teistega lühemat maad. Või siis üritan talvel rohkem trenni teha. Seniks jään maastikusõite ootama.

Paluküla 100

2010-05-25T10:48:00.009+03:00

Martin: Selleaastane Paluküla 100 maraton on oma nime väärt, sest lõpetades näitas minu kompuuter läbisõiduks 102 km ja ajaks 4h 52 min. Sõit oli igati korralik ning tegelikult õnnestus täielikult. Probleeme ei olnud nii iseenda kui ka tehnikaga. Ja kuidas saakski olla, kui Palukülas sai läbitud oma uhiuue Cube-ga esimesed 100 km. Juba esimesel ringi alguses tundus ratas istumise all kuidagi ebaloomulikult pehme ja kerge. Kilomeetrid möödusid lausa lennates ja mehed muudkui pudenesid tahapoole. Endalegi üllatuseks sai üllatavalt paljudest mööda sõidetud ning suisa sellistest meestest, kellele ma tavaliselt isegi kuklasse hingama ei küündi. Ratas käitus singlitel imeliselt, sirgetel veeres kiirelt ning kurvides oli püsivus super. Paluküla hiiemäe ning Keava mägede tõuspõnksud ei tundunud väga karmidena. Teine ring hakkas siiski vaikselt ka väsimus peale tulema ning sellist lendu nagu esimesel ringil enam ei olnud. Sellegi poolest sai veel teise ringi alguses ja lõpus kokku viie koha võrra oma tulemust parandatud. Vahepealne ringi osa möödus uhkes üksilduses. Lõppu pakkusid teravust veel viimased möödasõidud, kuid jalga oli siiski veel piisavalt, et mitte alla vanduda. Rada oli sellel aastal parim, mis seni olnud. Juurde oli tekitatud pikad ja raputavad karjakopli singlid ning Keava mägedes oli rajameistril mõned mõnusad krutskid varuks. Paluküla korraldus, arvestades ürituse mastaape, on alati olnud uskumatult heal tasemel. Lõpusirge piiksu järel ulatati kohe kätte õlletoobri talong, mis sai esimese asjana värisevate kätega välja lunastatud ja kiiremas korras ära tarvitatud. Ai, kuidas see maitses hästi. Mõnusalt tummine hernesupp ja elu on jälle nagu lill.
Raiko: Start. Raja algus oli täitsa tuttav ning üsna varsti sattusin neljasesse punti, millest pool varsti eest ära veeres. Seejärel sõitsin pea lõpuni koos Weekend Warrioriga. Talda anda väga ei julenud, kuna kartsin, et ei pea lõpuni vastu. Kui algul kiskusin velofoorumis kiunu üles selleaastase Paluküla raja pikkuse kohta, siis sõidu ajal pidin oma vaateid kõvasti korrigeerima. Lisandunud karjamaasingel ning Keava mägede totaalne makeover lisasid vürtsi nii rajale kui ka tagumikule. Kahjuks kippus tehnika veidi tõrkuma ning ees granny peale vahetamine toimis haruharva. Seepärast oli esimesel ringil päris mitu korda ikaldumist ning jalastumist. Teisel ringil see-eest sain ees 32 hammakaga üles paarist tõusupõksust, kust muidu oleks grannyga kangutanud. Huvitaval kombel olid paar mudast kohta vähem mudased kui eelmisel aastal, kuid sääski oli see-eest süle ja seljaga. Veidi aega suud lahti hoides oleks kõhu kiirelt täis saanud.. Hoolimata sellest, et olime kaasvõitlejaga kaks viimast rajal, olid TP-d veel avatud ning süüa-juuagi jätkus neis. Kusjuures teise ringi algul TP-s unetasin koomas peaga oma just täita lastud joogipudeli lauale, kuid paar versta hiljem sealt lähedalt läbi sõites ootas tütarlaps mind oma pudeliga raja ääres. Tase omaette! Kuna teadsin, et transamees Kirsa mind juba finišis ootab, lisasin viimasel viiel kilomeetril veidi hoogu, et vähegi inimlikumal ajal lõpuni jõuda. Veel viimased kangutamised-kihutamised-ergutamised-lõpulaskumine ning olingi veidi väsinuna, kuid rõõmsana finišis. Pesemine-pakkimine-paks hernesupp-külm õlu ning kodu poole minekut. Kokkuvõtteks üks väärt raja ning meeldiva õhkkonnaga sõit. Loodetavasti on meil järgmisel aastal seal suurem esindatus.

Pildid: Siim Solman

23 kilomeetrit puhast piina- ehk 10. Tartu Jooksumaraton

2010-05-10T15:56:00.002+03:00

Kui klubi Tartu Maraton rattaüritustel osalemine on meie klubil juba aegade hämarusse ulatuv traditsioon, siis nende korraldatavatest muudest toredatest rahvaspordisündmustest osasaamine on siiani Raiko pärusmaaks jäänud. Seega pole imestada, et järjekordselt tema nime stardiprotokollist leidsime. Kokku siis kolmandat korda ning teist korda pikema maa omast. Mitte just vähetähtis asjaolu pole, et tegu on ühe osaga Tartu Neliküritusest, mille nimel tuleb pongestada ka aladel, mis muidu ehk võistluskalendrisse ei kuuluks. Aga mis seal's ikka, elu ei saagi kogu aeg lill olla. See tähendab muuhulgas ka äratust pühapäeva hommikul enne kukke ja koitu (ehk siis kell seitset), kui isegi töönädala sees saab üldjuhul kauem magada. Õnneks on jooksmisvarustus oluliselt minimalistlikum võrreldes rattasõidus vajamineva tavaariga- ehk siis kiirelt hommikusöök/kohv ning ühistranspordile. Ametlik transport Tartu kesklinnast stardipaika kulges tõrgeteta ning kella üheksaks oldi juba Tehvandi uueneval suusastaadionil. Vähemalt niipalju sain ka bussis targemaks, et start ei ole mitte kell 12 nagu seni arvasin, vaid juba kell 11. See oli meeldiv uudis, kuna kõvasti tõusid santsud jõuda õhtusele korvpallilahingule õigeks ajaks. Äärmiselt huvitaval kombel ei visanud seekord mandrossimeetergi seierit küljest, kõrgeim näit oli ehk sinna 1,5 kanti 10 palli skaalal. Samas tagus kuklasse mõte, et niikuinii suren rajal tuhat surma. Vahetasin siis riietusruumis rahulikult riided (lühikesed püksid, rattasääred ning meeskonna vabaaja T-särk), soojendusdress peale ning ümbruskonnaga tutvuma. Looduskaunis staadioniümbruses pistsin nahka ülejäänud pruukosti ning tagasi võistluskeskusse. Sinna oli traditsiooniliselt kogunenud hunnik tuttavaid nägusid. Sai liitutud vana kursavenna Taneli ja tema sõbraga. Wunderkindi nägime ka, tal oli päris uhke stardinumber- 69. Varsti oli aeg stardikoridori liikuda, kus toimus ka ametlik soojendusvõimlemine. Varsti panimegi finiši poole kaabet. Algus tundus enamvähem, aga ikka esimese kilomeetriga läks juba raskeks. Pulsomeetrit seekord käele ei pannud, et mitte nende näitude pärast ka veel muretseda, jooksin enesetunde järgi. Juba esimesel asfaldilõigul suunaga Elva poole nägin veel mitut tuttavat nägu mööda vuhisemas- Art Soonets, Ain-Alar Juhanson ning hunnikut harrastuskorvpallureid. Kergemaks ei läinud ning iga kilomeeter tuli puhta vaevaga. Mingil rajahetkel kohtusin tuttava jooksukunni Madisega, kellega vahelduva eduga koos vantsisime. Usun, et mu "jooks" meenutas pigem kepikõndi ilma keppideta, vähemalt tempo poolest. Kohad sulasid ka kiiresti ning langesin järjest tahapoole, Tanel ning varsti ka Raido kablutasid mööda ning kadusid silmist. Lõpp tuli järjest lähemale siiski ning et endal kergem oleks, üritasin teisi ergutada. Lõpusirgel sai veel Inju ergutuste tõttu kiiremaid samme tehtud ning mõned skalbidki võetud, kuid mõned konkurendid, kellest oleks tahtnud jagu saada, olid juba lootusetult läinud kahjuks. Aeg siis 2.03 kopikatega ning koht pealt 900- ilmselt tegelevad teised trennitegemisega ka, sest eelmisel aastal oli mu mäletamist mööda sarnase ajaga positsioon märksa parem. Peale lõpetamist vajusin finišikoridori maha ja lõõtsutasin paar minutit enne kui uuesti jalad alla ajasin. Kiirelt veel paar intervjuud, pesema-venitama-riideid vahetama ning varsti minekut. Sedapuhku oli järgmiseks peatuseks Rakvere, kus on nähtavasti järjekordne Rocki kodusaal, sest Tarvast sõideti üle 21 punktilise teerulliga. See tõstis meeleolu veel hoopis kõrgemale kui ta enne oligi.
Lõpetuseks ehk niipalju, et ega see jooksmine on küll üks ebanormaalne spordiala. Täna, esmaspäeval, on jalad igaljuhul maru kanged ja valusad ning karta on, et homme on asi hullemgi. Samas ei ütle hoolimata kogu vingumisest ühtki halba sõna ning järgmisel aastal olen võimaluse korral kindlasti uuesti rajal- ehk õnnestub siis enne trenni ka teha! Seniks- stay tuned.

Arbujad on Varbolas!

2010-05-10T14:24:00.006+03:00

Otsustasin sellel aastal veidi oma aja ning raha natukesega ratsionaalsemalt ringi käia ning ühtlasi rikastada olemasolevat MTB sõitude menüüd KoMo sõitudega- uued rajad, elamused ja sõbralikud inimesed. KoMo puhul on tegu Raplamaa poiste ja tüdrukute initsiatiiviga. Osaliselt oma elupäevi Velisemõisa maakodus veetes tunnen minagi kuuluvust maakonna külge. Kuna ametlikult lasen oma maksud samuti Märjamaa vallale kanda, siis seda enam on kohustus ka kohalikus elus kaasa lüüa.
Hommikul Tallinnas riideid valides oli väljas kindlasti kohe koerailm ja temperatuur ei tahtnud teps üle +6 kraadi näidata. Sai veidi mõeldud, mida ja kuidas selga, kuid lõpuks jäin ikka paksude Santini talvepükste ning ISC windstopperi juurde. Pikad kindad, müts, buff ja soojad kingakatted läksid veel lisaks. Kui u 10.30 Tallinnast liikuma hakkasime, siis ilm olulist kiiret muutust ei tõotanud. Siiski, juba tunnikese pärast kohapeal, sai selgeks, et asi kipub hapuks. Kuna ajuvitamiinid jäid taas võtmata, siis tagasiteed enam ei olnud- teisi riideid lihtsalt kaasas ei olnud. Egas midagi, sai siis tehtud mõned soojendusringid ja proovitud ka kuulsat Varbola trepilaskumist, mis mulle küll suurt peavalu ei valmistanud. Rada oli vahelduv, enamjaolt metsateed ja singel, veidi savist muda, kive, väike kruusalõik. Kui kella 13.00 põhiklassi start lähenes, saavutas temperatuur tõenäoliselt päeva maksimumi. Täpselt ei tea, aga +6 see enam kindlasti ei olnud. Müts, kindad, kingakatted ja buff lendasid seljast. Oluliselt paremaks see asja ei teinud, sest pikad talvepüksid oli tõeline hardcore. Stardis võtsin vaikselt tagumise rea ning kogu esimene ring üritasin end tagasi hoida, kuid ülekuumenemisest see ei päästnud, sest metsavahel lajatas päike ikka tõeliselt valusalt. Higi voolas ojadena ning higistel kätel oli väga raske lenksu kinni hoida. Sõitsin oma neli ringi ära ning kõigest hoolimata oli hea meel. Nagu tõelisele võitjale ulatati mulle valgeklaari maitseline Aura limps, mis ei maitsenud peale sellist küpsemist paha. Virutasin limpa sisse ja hakkasin Varbolast äia maakodu poole veerema. Ilm oli nüüd juba veidi tagasi tõmmanud ning tuju hea. Väike saun ja võib kindlasti öelda, et tore päev oli.

EEC 2010 hooaeg avatud

2010-05-02T20:42:00.004+03:00

2. mail 2010 anti start 2010. aasta Elion Cupile. Velonoide oli rajal neli- Martin, Raiko, Rasmus, Tarmo, kes kõik ka finišisse jõudsid.
Sõna Raikole: Sai siis taaskord see Tallinna ~~Rattaralli~~ Rattamaraton ette võetud. Autos veel Ramsa ja Tarziga arutasime, et võtame rahulikult, kuna püüda pole suurt kedagi ega midagi ja mul lisaks veel nädala pärast Tartu Jooksumaraton ka. Kohale jõudsime järjekordselt korraliku ajavaruga, valmistasime end enne ning varsti oli Martin ka kohal. Leidsime loomulikult ka hulga tuttavaid nägusid, keda mujal naljalt ei kohtagi kui (ratta)võistlustel. Numbriks oli mul seekord uhke Metsalise number- ehk 666, selle hoian kindlasti alles. Varsti oli stardivile (mis mulle küll kuulmatuks jäi) ja peast kadus viimnegi mälestus rahulikult kulgemise eesmärgi kohta. Kohe alguses kihutasin pulsi tumepunasesse. Mingil hetkel tuli siiski meelde, milleks rajale sai mindud (rohkem treeningu eesmärgil) ning võtsin vähe rahulikumaks seniks, kuni kiirrongid minust mööduma hakkasid. See ei mahtunud mulle hinge ning lükkasin rauad ja pulsi jälle paremale. Algas suuremat sorti kihutamine.. Ülejäänud sõidu märksõnadeks klassikalised Kõrvemaa rajad, korralik purgaa, HRK Harakas Eliko, kellele vist üks-ühe vastu võistluses õnnestus esimest korda särk püksi toppida, krampides vaevlev Tarz, nälgiv Ramsa ning munadel sõitmine. Silmamunadel siis. Viimane skalp sai võetud ~viis meetrit enne lõpujoont. Kogusime siis järjepanu meeskonna riismed kokku (Martin oli juba jeed tõmmanud), traditsiooniline supp ning ära koju. Et siis korralik pühapäevane kihutamine õlleisu tekitamiseks. Kokku vist üle kümne esimese võistleja sai aja alla kahe tunni, endal kulus 3:08 kopikatega. Vähemalt koht oli numbrist väiksem.

Pildid: proshop.ee

2010-04-19T22:03:00.009+03:00

Kuigi Velonoidide võistlushooaeg sai avatud juba veebruaris Tartu Maratoniga, sai rattahooaeg traditsiooniliselt avapaugu Jõelähtme Rattamaratoniga. Põhidistantsil startis meid küll vähem, kuid lõpetas rohkem sõitjaid- kui eelmisel aastal oli finišisse jõudjate osakaal 50%, siis sel aastal lausa 100%! Polee paha!
Raiko muljeid: Sõidust endast niipalju, et hommikul aknast välja vaadates võttis mandrossimeeter tuurid päris hästi üles, kuna taevast sadas alla mingit valget ollust. Kui esialgu sai islandlasi ürituse torpedeerimises kahtlustatud, siis veidi aja pärast selgus, et tegu lihtlabase lörtsiga. Mandrossimeetri näit sellest oluliselt siiski ei langenud.. Õnneks Neti keedetud puder (aitäh talle!) läks vähemalt ilusasti sisse. Marti ilmus seekord täiesti õigel ajal kohale ning üldse sujus kõik üsnagi õlitatult- parajaks ajaks jõudsime kohale, kiirelt registreerimine, numbrite kinnitamine ja saimegi juba soojendusringile asuda. Tuul oli küll päris kõle ja Martil riietevalik üsna keeruline, kuid lõpuks õnnestus sellega pihta panna. Varsti kõlasid avakõned ning oligi start. Rada oli sel aastal väidetavalt valdavalt vastupidine eelmisele aastale, kuid vähemalt start läks samas suunas. Algus oli ilus- sai siledal kruusal littida või siis soovi korral kerida nagu mõistlikud inimesed tegid. Martin kadus kiiresti eest ning leppisime Martiga kokku, et teeme vähemalt algul paarisrakendit, saagu hiljem mis saab. Grupid meie ümber muutusid järjest väiksemaks ja väiksemaks. Kui varsti veidi tehnilisemad kohad kätte jõudsid, ei jäänud üle muud kui imestada
Marti kõvasti paranenud rattavalitsemise üle. Ise süüdistas ta selles küll uusi peeneid jookse ning alanenud kehakaalu (mis, khmm, lubage öelda, on siiski kõvasti üle normi), kuid see ei läinud läbi, ta lihtsalt sõidab paremini. Ma ise seevastu olin algul puhta hädas. Kui algul veel oli meie ümber kaassõitjaid, siis Kodasoo metsas jäime algul kahekesi CCRM Marioni liitumiseni. Džentelmenidena võtsime ta oma punti. Marti ei pidanud väga kaua meie kalendritempole vastu ning sõitis oma teed, seega jätkasime kahekesi. Algul oli veel täitsa enamvähem, kuid siis tulid pehmemad ja tuulisemad rajalõigud, mis jala järjest paksemaks võtsid. Ühel porisemal metsalõigul õnnestus ka kolmas triatloniala ära teha- käisin ühte suuremat sorti porilompi lihtlabaselt selili. Üsna värskendav kogemus oli. Singlid olid ka vägevad (st lõppematud) ning kodumaa loodus hingematvalt kaunis. Hoolimata sellest, et olime praktiliselt viimased sõitjad rajal, olid igal pool TP-d veel ilusasti avatud ning ka süüa-juua jätkus neis. Pakuti ka kuuma teed, mis oli igati abiks. Enne teist TP-d liitusid meiega laibakate asemel ka kaks koera. Ei suutnudki kindlaks teha, kas nad asendasid laibakaid, lootsid meid õnneks võtta või siis otsisid lihtsalt seltsi. Õnneks oli tegu sõbralikumat sorti kutsudega. Jätsime nad siiski prügila värava taha koduteed otsima. Lõpuks hakkasid ka kümned kilomeetrid mööduma ning kuigi läks järjest raskemaks ja raskemaks, oli finišilõhna järjest enam tunda. Kohale me vähemalt jõudsime, kuigi viimaste, siis vähemalt rõõmsatena. Parem viimane lõpetaja kui esimene katkestaja. Katlapõhjast kraabiti meile kokku ka kaks viimast kausitäit maitsvat borši, mis oli ka väga abiks.
Martin hea inimesena lasi ka minu ratta pesust läbi ning varsti asusimegi teele Tallinna poole.
Kokkuvõttes üks raske, kuid väärt ning meeldiva raja ja korraldusega sõit, millest jäid peamiselt meelde just kilomeetritepikkused lahedad metsasinglid, kus kohati oli tegu, et lenks puudevahelt läbi mahutada.

Martin: seekordne Jõelähtme (minu jaoks kolmas) tekitab tagantjärele vastakaid tundeid. Millegi pärast on sätitud nii, et kõik tegurid korraga klappima saada on keeruline ning kui ühte on antud, siis jääb teisest puudu ja vastupidi. Kui eelmine aasta lõppes sõit juba kuuendal kilomeetril tehnika tõttu, siis see aasta oli esimene 25-30 km väga paljutõotav. Tunne oli hea, positsioon hea ja tehnikaga ei tundunud muret olema. Tundsin, et tuleb korralik sõit ja ma ületan ning üllatan iseendki. Paraku, distantsi keskosas juhtus midagi, mille tekkepõhjuseid on praegugi raske selgitada. Söödud ja joodud sai korralikult ning alguses väga ei „paugutanud“. Kui paar päeva kestnud nohu ja väike pisik välja arvata, siis kõik oli justkui OK. Igal juhul „haamer“ lajatas raskelt ja lõi valusalt. Raja keskosast mäletan eredamalt vaid seda, et üritasin punaste rattakostüümidega sõitjatest elu hinnaga kinni hoida, mis siiski ei õnnestunud. Lasin tempot maha, sest enesetunne läks üha halvemaks. Peas hakkas taguma, silme eest virvendama ning hingamissagedus läks lakke. Lasin tempo tõeliselt alla ja liikusin arvestatava kiirusega vaid laskumistel. Üha uued ja uued kaasvõistlejad jõudsid mulle järgi, vaatasid korra üle õla ja lahkusid. Ja nii kestis see protsess ja piin tegelikult kuni prügila läbimiseni (kokku u 25-30 km). Siis sain inspiratsiooni uueks hoovõtuks tänu ühele naisterahvale, kes oli mind kohe-kohe kinni püüdmas :) Seda ma lubada ei saanud ja hakkasin jällegi vajutama ning endagi üllatuseks polnudki asi nii hull. Seega Kroodi singlid möödusid juba tõusvas tempos ning keegi enam minust mööda ei läinud. Õnnestus lausa kaks kohta paranda ja lõpetades oli enesetunne oluliselt parem kui vahepeal. Kokkuvõttes võib öelda, et selle aastane rada oli tõeline pähkel, mida näitab ka tegelikult võitja aeg (ligi 1h pikem kui tavapäraselt), tehnilisi, kuid sõidetavaid kohti oli küllaga ja rada seega nauditav. Korraldus oli teinud samuti suure hüppe ning ka kõige nõudlikumad pirtspekid peaks tegelikult rahule jääma.

Piltide eest tänu Meelisele.

Velonoidi ÜKE laager Velisemõisas

2010-01-25T22:05:00.014+02:00

Kuna uus võistlushooaeg pole enam mägede taga, oli viimane aeg korraldada esimene traditsiooniline team Velonoid ÜKE laager, mis toimus 15.-17. jaanuarini 2010. Issanda aastal. Sama kindlasti kui TÜ kehakultuurlased korraldavad oma koosviibimisi Käärikul, valisid 1/3 meeskonnast Martini ning Raiko näol vormitimmimiseks vana hea Velisemõisa baasi Raplamaa avarustes. Katlakütja oli nähtavasti jälle tsüklis, sest tares valitses üsna karge õhk- pilk kraadiklaasile kinnitas kahtlusi, elavhõbedapügal näitas elutoas -4 kraadi. Kui Martin üritas sooja saada aktiivse füüsilise tegevuse abil, siis Raiko otsustas katses jääda kontrollgrupiks ning välja selgitada, kas ka lihtsalt riideid selga kuhjates on võimalik sellistes tingimustes ellu jääda. Selgus, et vähemalt sooja söögi kaasabil oligi. Öötundideks õnnestus ka muljetavaldavad 14 soojapügalat tuppa kütta ning hakkas juba looma. Hommikune äratus oli nädalavahetuse kohta mõrvarlikult vara ning kella seitsmene tirin tundus pigem õudusunenäona. Siiski algas 9:30 paiku esimesel päeval ettenähtud suusatrenn. Sõit kulges valdavalt lahtiaetud kruusateedel, kus suusatamiseks jagus piisavalt lund. Siinkohal suured tänud kohalikule omaviletsusele, kes oli lasknud puhtaks ajada ka teed, mis mitte kusagile ei viinud. Aitäh teile! Elu oli ilus, külma oli parasjagu, leivamärss head-paremat ning kuuma teed täis. Kilomeetrid lausa lendasid erinevaid harjutusi tehes- paaristõuge, uisusõit ilma keppideta- you name it. Siiski leidus meie teel ka lõik, mis viis pulsi ülespoole põhivastupidavustsoonist. Nimelt oli unustatud kohaliku traktoristi poolt lahti ajada üks suvaline metsasiht, mida me oma teekonnal kuidagi ignoreerida ei saanud. Järgnes tund korralikku suuskadega lumessumpamist. Lumekoorik peaaegu kandis, aga siiski ei kandnud. Higimull otsaees leemendamas, rassisime nagu kaks karu läbi metsa ja lume. Eriti muljetavaldavaks teeb selle lõigu asjaolu, et selle tunni jooksul läbisime tervelt kaks kilomeetrit! Pole üldse mitte paha. Lõpetuseks veel siledamaid teid ka ning kui hakkas kergelt hämarduma, olimegi auto juures tagasi. Baasis järgnesid otse loomulikult lõõgastavad spaaprotseduurid kohalikus viietärni soome saunas ja lumes vaheldumisi, toitev, samas maitsev õhtusöök, taastusjoogid ning tubased tegevused. Vähemalt sai õhtul normaalsemal ajal koikusse. Pühapäeva hommikul oli täitsa deja vu tunne äratuskella helisedes- kuidagi ei tahtnud soojast voodist jahedasse toaõhku viskuda. Varsti olid siiski ettevalmistused jälle tehtud ning leidsimegi end rabas ringi sõtkumas. Kui esimene verst õnnestus metsasihil mööda autojälge kõndida, siis varsti algas tõeline trenn pihta. Kõige madalam lumi oli rabas põlve alla, kohati üle põlve ning siirdesoos ulatus kohati ka kubemepiirkonnani. Aga pole hullu, teatud, khmm, väljaulatuvatele kehaosadele pidigi veidi jahedam temperatuur paremini mõjuma. Loodus oli kõikjal hingematvalt kaunis, ükskõik mis suunas ka kiikad- alla poolemillist vaadet ei hakanud kusagil silma. Vahepeal sai ka end verekoertena unustatud loomajälgi taga ajades. Idenfitseerida õnnestus peamiselt ilveste, huntide, metssigade ning põtrade jälgi, igasugustest muudest väiksematest ja tavalisematest pudulojustest rääkimata. Juuresoleval pildil sattusimegi kuusealusesse ulualusesse, kus enne meid olid nii hundid kui ka ilvesed peatunud ning ka maganud. Õnneks me ei lõpetanud selle kitse kombel.. Kuna õhtul oli vaja ka inimlikul ajal tsiviliseeritumatesse kohtadesse jõuda, tuli hakata otsima otseteed auto juurde- ja otsetee tähendas rabamatka, mida ka põdrad ning teised välejalgsed loomad polnud söendanud ette võtta. Võib vabalt öelda, et jalutuskäik pargis oli selle ukerdamise kõrval justkui jalutuskäik pargis. Ühed huvitavamad hetked jõudsid kätte ca 500 meetermõõdustiku meetrit enne finišit, kui leidsime suuremat sorti metssigade küla- nimelt oli üsna väikesel maalapil vähemalt 15 kuuske, mille all oli näha sigade tuhnimis- ning magamisjälgi, samuti üsna palju sõnnikut ja terve metsaalune oli elajate poolt korralikult läbi trambitud. Vaatepilt oli üsna muljetavaldav, metsanotsusid sealkandis ilmselt jagub. Kindlasti oleksime teinud mõne murrangulise avastuse zooloogias, kuid aeg pressis peale ning üsna pea olime tagasi oma vanas armsas treeningbaasis. Kiirelt saun kütte, asjade pakkimine, söök, järjekordsed spaaprotseduurid- ning tuld tagasi pealinna poole. Ajastus oli tavatult tagasihoidlik- Raiko jõudis vagunisse tervelt kaks minutit enne rongi väljumist. Varu jäi seega veel kõvasti. Igaljuhul jäid laagrist vaid meeldivad mälestused, kuid veelgi tähtsamaks tuleb pidada positiivset mõju füüsilisele vormile.
PS: keda kaunid looduspildid ja veel kaunimad portreed laagrist huvitavad, siis neid võib leida siit.

Ainult hulludele ehk Haanja 100

2009-10-05T21:37:00.006+03:00

Meie meeskond oli siis seekord Eesti maastikuratturite esivõistlusel esindatud kolme karvajalaga: Martin, Marti ning Raiko, kes kõik enam või vähem õnnelikult finišisse jõudsid.
Raiko muljed: Hooaja lõpuvõistluse nädal algas küüditamisega Tallinnasse juba teisipäeva õhtul. Otsustasin velo kaasa võtta, et siis koos Martiniga kiiremaid tiire teha mõnel õhtul. Kolmapäeval käisimegi Nõmmel ja Harkus kihutamas. Kusjuures suhteliselt algul avastasin, et pidurid just liialt hästi ei toimi, seega otsustasime mööda siledamaid radu kihutada. Reedel siis viisin ratta Tallinna Velospetsi spetsialistide hoole alla, peale mida käitus ratas nagu uus. Etterutates võib öelda, et võistlusoludes ei jätkunud seda rõõmu kauaks.. Igal juhul asusime õhtul minu poole teele, õhtul veel kiirelt ettevalmistused, hommikul kell kuus juba äratus ning juba Kubija suunas minekut. Nii vara seetõttu, et Martin oli end ju lausa puhta segaste sõidule kirja pannud. Aitasime ta siis Martiga teele ning läksime ise hommikust sööma. Mandrossimeeter näitas aga hotelli restoranis juba uskumatuid numbreid ja toit ei tahtnud kummalgi mingi nipiga alla minna. Varsti oligi aeg endal ka stardikoridori asuda, kuhu traditsiooniliselt sai ehk minut enne stardipauku jõutud. Juba kõlaski AC/DC surematu laul "Highway to Hell" ja põrutasime minekule. Algus oli jahe, kuid ilus, lehvitasin pealtvaatajatele ja puha. Kuna võistlus tõotas tulla pikk (kuigi pean tunnistama, et niiiiii pikaks venimist ei osanud ka halvimas unenäos ette näha), ei hakanud algul väga punnitama. Sõitsin Martiga vahepeal koos, vahepeal eraldi. Metsa vahele jõudes oli varsti näha, mis rajast saanud- muda, muda ja veelkord muda. Mu Racing Ralphides oli küll üsna vähe õhku (MaSu ju ikkagi), kuid pidamist sellest hoolimata väga polnud. Mingi hetkel kadus Marti silmist- kas ette või tahapoole, polnud aega isegi märgata. Grupp, milles sõitsin, jäi ka järjest väiksemaks, kuid oli seda meeldivam. Üsna pikalt sõitsime koos Elikoga HRK-st. Kusagil 15. versta paiku, kui juba mitte varem, hakkasid tehnilised probleemid endast märku andma keti blokeerumise näol- st vasak käpp jäi kella 1 peal lihtsalt kinni keskmise hammaka peal. See tähendas, et vasaku jalaga tuli paari hamba võrra tagurpidi vändata ning siis üritada jälle õiget pidi edasi sõita. Esialgu võtsin asja rahulikult, et küll läheb üle. Ei läinud, raisk. Esimest tanklast andis ka oodata- ei jõudnud kuidagi kohale, kuigi kella järgi oleks pidanud juba seal olema. Seal saime Martiga jälle kokku, küürisin oma ratast olemasolevate vahenditega ning kütsime edasi. Chainsuckid ei kadunud ka kusagile ning traditsiooniliselt hakkasid ka pidurid mu ajusid marineerima- ehk siis kippusid blokeeruma. Vandusin endamisi tulist kurja, kuigi esialgu ei tundunud veel väga jube. Marti kadus jälle vahelduva eduga silmist, kuid siis sõitsime jälle koos tema, Marion Aarega CCRM-ist ja paari veel mulle tundmatu tegijaga. Vaikselt hakkas mingil hetkel koppa ette viskama, kuid esialgu mitte veel väga jubedalt. Lõpuks jõudsime teise söögipunkti, kosutasime end Martini koolaga ning aasisime, et võiks tema võileivad ka nahka panna, kuna meil endil polnud sinna midagi saadetud. Seal kohtusin ka Qndiga, kellega eelmisel aastal koos nii avatud rajal kui ka "võistlusel" tiksusime. Kristjan kurtis, et oli rajalt ikka hirmsa haamri leidnud ning mõlgutas tõsiselt katkestamismõtteid. Provotseerisin ta siiski edasi sõitma. Marti sai ~15 sekki varem minekut tehtud, seega sõitsin uues seltskonnas edasi. Keti- ja pidurijamad andsid end järjest rohkem tunda, hakkas kerge väsimus võimust võtma, kuid lõpliku paugu pani vähemalt motivatsioonile see, kui nägin poole maa silti ja kell oli juba pea 5:30 täis tiksunud. Igaljuhul läks sõit järjest vaevalisemaks ja vaevalisemaks, lisaks ka mudasemaks. Esimesed 150 segased kütsid ka juba varsti mööda, oli üsna masendav tunne. Ahjaa, tõukerattaga soomlannast jäin (lõplikult) juba sealsamas teises tanklas maha- aga noh, tema ei pidanud ka ketimajandusega puid\maid jagama. (Loll, kes vabandust ei leia, eksole.) Varsti peale kolmandat söögipunkti algasid pikad mudasinglid, kus Qnd eest ära kadus ja jäin üksinda tehnika ning vihaga võitlema. Väikse saladuskatte all võin öelda, et vahepeal virutasin ratta vastu maad ja lihtsalt röökisin vihast ning meeleheitest. Oleks see midagi paremaks muutnud, siis ma virutanuks raisale ilmselt ka jalaga- vähemalt jäi VÄGA vähe sellest puudu. Üritasin siis ratast ka veidi putitada, kuid tolku oli sellest maru vähe. Õnneks sain mingil hetkel järgmise pundiga kokku, kes tuju üleval hoidsid. Enne Vällamäge möödus ka Pait Peri HRK-st, kes loomulikult segaste sõitu sõitis. Sain temalt vähemalt kinnitust, et päris viimane ma rajal polnud. Martini ja Marti tegemistest ei teadnud ma endiselt mitte kui midagi. Vällamäest kaks korda üles ning alla ronimine tahtis juba päris ära tappa. Teise otsa üles juba sõitsin, kuid alla ei riskeerinud kulunud piduriklotside tõttu poolt laskumist sõita. Jõudiski kätte viimane tankla- meenus, et peale seda oli veidi MTB pornograafiat, siis jupp kruusa, lõppu laibamõnitused tunneli, krossiradade ja Andsumäe näol. Kruusal sai veidi vajutatud ka koos ühe teise tegelasega, kes lõpus siiski kustus ja maha jäi. Tunneli lõpus ka enam valgust ei paistnud ja nii ma üksinda lõpuni läksingi- pimedas metsas linte otsides (siiski olid need üsna kergelt leitavad), sõita enam eriti ei kannatanud valguse puudumise tõttu. Rullirada lõpus tundus ka pikem kui eelmisel aastal, lõpuks veel mudane singel, kus jälle sai hoolega jalutada ning oligi käes päästev finišikoridor. Oma eelmise aasta ajale hävisin siis veidi üle kahe tunni, aeg 10:41... Tunne oli tühi, energiat polnud karvavõrdki. Vandusin endale, et enne järgmist aastat ma H100 enam kindlasti sõitma ei lähe. Saunas ja söögilauas hakkas väga tasapisi inimese tunne tagasi tulema, kuid kurnatus oli siiski päris korralik. Lõpuks kodus meeskonnakaaslastega muljetada ja oma voodisse magama heita oli ikka ülimalt hea tunne. Järgmisel päeval ratast lakkudes avastasin siis tagajärjed ka: ees kaks väiksemat hammakat kutud (mõlemal üks hammas murdunud), neljast piduriklotsist kaks olid üsna olematuks kulunud (st ka metalli polnud väga palju alles), üks tagakäikari litter kulunud, kett ja kassett pidid niikuinii mahakandmisele minema. Aga kui jumal elu ja tervist annab, siis ehk järgmisel aastal uuesti.

Martin:
See aasta oli plaanis võtta Haanjat kogu raha eest. Peale Pariisi debüüti ei ole ju mingi 100+ km pärast mõtet hakata Tallinnast Võrru sõitu ette võtma. Seega täispank terendas juba päris pikalt enne sõitu silme ees ja tihti läksid mõttedki selles suunas, et mis kui... ja kuidas siis teha kui... jne. Sõnaga, vähemalt nädal olin ma ikka mõtetes täielikult Haanja lainetel ja piinlikul kombel sai sellest ka und nähtud. Et asju mitte juhuse hooleks jätta, sai isegi rattale täishooldus tehtud. Nagu hiljem selgus, siis asjatult.
Külm laupäeva hommik Kubija hotelli järvekese ääres tõotas ainult ühte- tuleb raske sõit. Vaimselt ja füüsiliselt oli valmisolek väga hea. Juba esimesed kilomeetrid asfaldil sai natuke vihasemalt vajutud ja korraks liidrigrupile selja taha võetud. Õnneks oli see niisama välgatus ja oligi plaanis tuure tagasi tõmmata kui...mitte rohkem kui 3 km peale starti asfaldilt ligasele heinamaale keerates hakkas peale lõputu õudus. Taga pildus kett ennast hammasratastel täpselt nii nagu tahtis ja mis kõige parem, siis ka kasseti pealt ennast maha kodarate vahele. Eestpoolt kostitas minu kulunud närvikava juba tuttavaks saanud krägin ja keti blokeerumine. Põhimõtteliselt jäin järsku kõikidest maha, pole kindel, kas päris viimaseks, aga sõidust kui sellisest sellest hetkest alates rääkida enam ei saa. Hetkeks tundsin, et olen jäetud selle jumalatest hüljatud Merida loguga maa ja taeva vahele, sest hulle veel rajal ei olnud. Ühtlasi meenutas minu edasine kulgemine rajal rohkem poes õlle järel käinud külameest- teate ju küll, ratas võetakse selleks kaasa, et mäest alla sõita või siis tasakaalu hoida. Kõik tõusumoodi elemendid tähendasid jalutuskäiku ja igasugune üritus seda eirata lõppes ratta rõveda röginaga, mis kuppelmaastikult mõnusasti vastu kajas. Teises TP olin veel optimistlik, kuigi terve mõistus ütles, et kui see ratas mu lihtsalt Võrru tagasi viib, on kah väga hästi. Peale seda sai aga lõplikult selgeks, et isegi kui ma nüüd kiirustades kontrollaega mahun, siis selle rattaga lisaringile minna oleks enesetapp. Nii saigi tegelikult täielik kulgemisprogramm sisse lülitatud, sest püüda ei olnud enam midagi ega kedagi. Ka ilm oli ilusaks läinud, seega polnud kulgemine üldsegi ebameeldiv. Kahes viimases TP-s sai looma kombel söödud, ratturid tulid ja läksid aga mina jäin ja kühveldasin endiselt head-paremat sisse. Teele asusin jälle siis kui vaikselt juba endal piinlik hakkas. Paljud möödujad küsisid, et kas pika maa mees? Alul vastasin neile rõõmselt, et jah, aga mingi hetk ei osanud neile isegi midagi vastata, sest ei teadnud isegi, mis mees ma siin olen ja miks ma nii aeglaselt kulgen.
Lõpetamine toimus täiesti emotsioonivabalt, finishis lasin kõik mööda, kes soovisid. Sisse jäi siiski tühi tunne, sest olin tulnud püüdma midagi muud kui siit sain. Füüsiliselt puudus igasugune väsimus. Teisalt oli tore laupäev ja midagi trenni laadset ka.
Et mitte kurbades toonides asju lõpetada, siis hea uudis on see, et järgmisest hooajast uus ratas- ühtlasi otsib heteroseksuaalne mees heldekäelisi sponsoreid :)

KCK 2009

2009-09-25T18:26:00.007+03:00

„Registreerumine on selleks hooajaks märkamatult lõppenud. Nagu ka etapid. Puhake ja treenige, kohtume järgmisel hooajal.“
Nii on see kirjas siis KCK ametlikul kodulehel http://www.kolmapaev.ee/ ja nii on ka tegelikult...kahjuks.
„Kolmapäevakud“- eelmine aasta kui ma kapteni soovitusel otsustasin üleüldse rattaga sõitma hakata ning veelgi enam, võistlustel käima hakata, nägin siin-seal sõna „kolmapäevak“. Süvenemata küll asja sisusse tundus see minu jaoks mingi veider ettevõtmine, millest on mõistlik ennast eemal hoida. No andke andeks, kes siis kolmapäeval võistlemas käib!? Piilusin siit-sealt veel infot ja eriti veider asja juures tundus see, et uhatakse ühte ringi mitu korda. Seega kuni käesoleva aastani õnnestuski ennast asjast eemal hoida.
Esmakordselt otsustasin siiski asja lähemalt piiluda hooaja teisel etapil Tabasalus. Tulemuseks siis see, et lõppkokkuvõttes sai osaletud kaheteistkümnest etapist üheksal. Paraku jäid kolm etappi vahele just pigem ratsionaalsetel kaalutlustel, tahtmist oleks olnud küll.

Mis ma oskan kokkuvõttes öelda!? Olen selle aasta hooajaga oluliselt küpsemaks saanud ning seda igas mõttes. Oluliselt on laienenud silmavaade MTB radade osas. Paljugi on selle taga just kolmapäevakute etapid. Kõige olulisem on ehk see, et mulle on lõpuks pärale jõudnud, et tegelikult olen ikka üks rattakostüümis soperdaja, kelle oskused tõsiselt tehnilistel radadel jätavad kõvasti soovida. Kõige valusam hoop otse jalaga näkku tuli Kakumäelt, kus ma soojendusringi ajal mõistsin oma abitust täie tõsidusega. Ma isegi ei mäleta, mitukümmend korda mul jalastuda tuli, sest puudu jäi kas rattavalitsemise oskusest või julgusest. Õnneks olen ma seda kõike suutnud võtta leplikkusega ning positiivses võtmes ja tegelikult juba nt viimane ring Kakumäel õnnestus väga hästi- praktiliselt puhtalt. Seega olen alati kolmapäevakutelt tulnud ära positiivse laenguga.

Kolmapäevakute võistlusformaat väga lühidalt kirjeldades on see, et sõidetakse ühte väga hästi välja timmitud ringi vastavalt vanuseklassile X-korda. Stardiaja vahemik on 2-3 h, konkreetse stardiaja otsustad ise. Just suhteliselt lühike raja pikkus (2,5-7 km) võimaldab selle paigutada nö maasikatele ja ainult maasikatele. St ei ole mingeid puhveralasid ega muid lõike, mis ühendavad omavahel maasikaid- nii nagu see toimub maratonidel (olgu siin Saku 100 kui erand välja toodud). Olen hakanud tohutult nautima ja hindama just nimelt neid sõite ja maratone, mis toimuvad ühel ringil, millel on maksimaalselt ainult tehnilised elemendid ja tilu-lilu (kruusakad, asfalt, siledad metsateed jne) viidud minimaalseks või üleüldse nulli.

Teisipidi on oluline aspekt korduva ringi läbimise juures just see, et nuta või naera, aga kui rajal on esmapilgul ülejõu käivad kraaviületused, laskumised, pöörded, tõusud jm elemendid, siis neist ei ole pääsu ka järgmisel ringil ja mõistlik on neid sõitma õppida, mitte üritada neist mööda viilida. Sarnaselt teeme ju nii maratonidel (vähemalt mina tegin varem nii)- st kui tundub kahtlane, jalg maha, väike jooks ja asi unustatud. Kui aga rada koosnebki sellistest elementidest ja need tulevad järgmisel ringil jälle, siis jalg-maha-ja–jooksuga tehnika enam ei tööta.
Seega olen kolmapäevakutel õppinud sõitu natukene teisiti võtma ja eesmärke mujale seadma. Hindamatu väärtus on muidugi asjaolu, et tean nüüd linnas ja linna lähedal päris mitut rada, kuhu tahaks iga õhtu sõitma minna. Isegi niipalju, et tihtipeale ei suudagi ära otsustada, kuhu minna.

Mis veel, nii nagu ma ka mujal kribasin: „Samuti meeldib mulle kolmapäevaku põhimõte- tule mees ja sõida, aga ära mölise! Ei mingit tilu-lilu, lolle kommentaare, supi ega diplomite jura, ainult puhas rõõm rattasõidust.“

PS. pildil ületamas Harku raja sügavaimat kraavi, mis hiljem juba ratta seljas läbi sõites ei tundunudki midagi erilist.

Järgmiste päevakuteni.

Tartu Rattamaraton

2009-09-24T20:05:00.004+03:00

Raiko muljed. Kõik märgid näitasid, et Eesti ühest suuremast rattaspordiüritusest peaks sel aastal ehk loobuma- pikk võistlus- ning treeningpaus, kolleegide mahitused (kes ihkasid mu stardinumbrit endale), arsti manitsused, neljapäeval külgetõmmatud kerge viirusnakkus. Seetõttu sai paika pandud plaan, et üritan raja rahulikus treeningtempos läbi sõita, võttes üritust ettevalmistusena Haanja 100 võistluseks. Loobumine oleks ka ehk võimalik olnud, kui suutnuksin loobuda Nelikürituse läbimisest, mille nimel oli suusatamises ning jooksmises palju higi ning vaeva valatud.
Pühapäeval jõudsime Rasmuse ja Tarmoga täitsa mõistlikul ajal Otepääle- st mõni minut peale üheksat oli auto juba Maxima juurde pargitud. Kerge soojendussörgiga siis lendasin oma numbrile järele kui helistas Greete, et Martil oleks uut õhukummi vaja, kuna vana otsustas saba anda. Võtsin siis lisaks ümbrikule ka kummi ligi ning hakkasin Martit ja Greetet otsima. Pikk ja segane lugu, aga õhukumm osutus lõpuks üleliigseks, sest Marti sai juba mujalt abi. Selle aja peale oli kell juba piisavalt palju ning tuli hakata kiiremaid liigutusi tegema, et normaalselt starti jõuda. Kerges pingeolukorras õnnestus isegi riietuse suhtes väga õige valik teha. Viimased lehvitused mahajääjatele ning asusimegi staadioni poole teele. Stardieelsed tervitussõnad tähtsatelt meestelt, stardipauk (mida siinkirjutaja isiklikult küll ei kuulnud) ning Maratoni hümn, mis iga kord judinad ihule toob. Loomulik, et stardis magama ei saa jääda, mõtlesin, kui vajutama hakkasin. Selge pilt- rahulikult võtmisest ei tule järjekordselt midagi välja. Vanal rullirajal oli pulss juba rahulikult (tume)punases. Kusjuures tol hetkel ei mõelnudki veel konkurentide tegemistele, tahtsin iseennast võita. Esimesed kümned kilomeetrid olidki ilusad- minekut oli, jõudu samuti. 35. kilomeetril kuulsin selja tagant Ramsa häält, vahetasime grupis sõites veel paar lauset- ning hakkaski ta vaikselt eest libisema. Eks siin tegu mõlema faktoriga- Rasmus sel aastal ikka märksa paremas vormis võrreldes eelmisega, samas kui mina saiavormiga võitlemas. Millalgi pidi ka Marti minust mööduma, kes seekord ei sõitnud meeskonna särgis (mille eest teda veel karistus ootamas) ning alustas kõige tagumisest reast. Ahjaa, esimeses veerandis veeresin kuidagi ka HRK Haraga Laurast mööda. Edasi hakkas järjest raskemaks minema, lisaks andsid kerged krambid ka endast märku- seda siis ilmselt peamiselt vedelikupuuduse tõttu. Lasin jalga veidi sirgemaks ning kaanisin jooki, pigistasin geeli sisse ning üritasin edasi kütta. Rada oli rahvaspordiüritusele kohaselt õnneks üsna lihtne, jalastuda tuli ühel mudasel tõusul ning veel ühe korra tuli jalg vastu Maakera toetada mudas tasakaalu kaotamise tõttu. Siiski andis järjest enam ja enam tunda vähene treenitus koos puuduliku söögirežiimiga eelmistel päevadel, mis ei lubanud maksa piisaval hulgal glükogeeni varuda ilmselt. Kusagil 55. versta paiku oli juba üsna nukker seis- tagant järjest rongid tulid ning läksid. Õnneks ilmus välja Henriiko Dilbertist, kes kõvemaks kihutamiseks motti kuidagi kuuskede vahelt üles ei leidnud ning õnneks koos minuga edasi tiksus. Aitäh talle siinkohal, ilma temata oleks ilmselt surm mind rajalt leidnud. Ja kui krambid jälle tembutama hakkasid mu väsinud lihastes, siis Henri eraldas mulle ühe Rajxi enda käest saadud Magneslife-i, mis oma terava maitsega eluvaimu jälle sisse puhus. Kui esialgu sai veel mingisugustki tempot arendatud, siis lõpupoole see kippus järjest langema tuues endaga kaasa paratamatu- pidin eelviimases tee-pees lausa peatuse tegema hingetõmbeks, soolakurgi ja banaani söömiseks ning jõujoogi manustamiseks. Seal nägin ka HRK Paitu, kes Laurat järele ootas. Arvata võib, et temasugusele segasele, kes Haanjas Segaste sõidu valinud, see rada erilist väljakutset ei paku. Vaikselt hakkas apaatia tekkima- kui varem tekitasid tagant tulnud grupid meelehärmi, siis üsna pea oli juba suhteliselt ükskõik, peamine oli enda finišisse jõudmine. Õnneks oli rahvas raja peale pikemalt juba ära jagunenud ning esimeses pooles ettetulevat tõmblemist ja ohtlikke manöövreid ka enam ette ei tulnud. Tavaliselt on minu masinaklassis tõusud just minu leivaks, seda veel eriti lõpupoole, siis seekord pidin leppima tõusudel väheste või siis olematute skalpidega. Viimased jõuvarud jäid tõusupõksu ~3,5 kõmmi enne päästvat finišijoont, peale mida kukkus paneel selga. Lõpp sai juba üsna kergete ülekannetega läbitud peaaegu transiseisundis, ka lõpusirgel, kus ma üldjuhul veel spurdin, lasin päris mitu kaasvõistlejat mööda- aga ei suutnud sellest üldse hoolida. Kaelasaadud medal kippus mind päris maadligi tõmbama, kumm oli ikka täiesti tühi. Samas oli hea tunne, et läbi sai- nii TRM kui ka neliküritus, mis oli üks selle hooaja suuri eesmärke. Hingeldasin veel mõne minuti ning leidsin siis juhuslikult Marti üles, kes üsnagi säras- ja põhjusega, sest oli ta ju nii tagant alustanud, ent siiski üsna korraliku tulemuse välja sõitnud. Mis siin salata, ikka tundsin heameelt Ramsa ja Marti suht korralike tulemuste üle. Ja Tarmo- pole kordagi kuulnud seda meest kurtmas, et on raske või halb. Recept värk! Ise sain lisaks diplomile ja lõpetaja medalile ka nelikürituse medali kaela ja puhtad sokid jalga. Käisin siis ringi, medalid kaelas kolisemas nagu Breznevil.
Edasi siirdusime siis sauna ihu ja hinge kosutama, vaikselt hakkas ka inimese tunne tagasi tulema.
Kokkuvõttes peamiselt enda rumaluse tõttu üsna aiataha läinud sõit, mille vist ainust positiivne asi oli lõpunijõudmine. Aga küll langusele järgneb jälle tõusufaas, niiet stay tuned!

Muljeid Nissan MTB Finlandia Cupist

2009-09-09T21:00:00.001+03:00

Velonoidi Tartu tiimi (Ramsa, Tarts, Juss ja Raiko [edaspidi kapten]) reis Soomemaale algas väga varajastel hommikutundidel (kellaosutid näitasid siis vist 4.50 kui Ihastest starditi. Eelnenud öö jooksul olid nii mõnedki meist kaunis väheseks ajaks sõba silmale saanud, seega iseenesest mõistetav, et plaanitud stardiaeg pisut nihkus. Sellest hoolimata jõudsime me aga üsna kenasti laevale, mis meid üle lahe transportis.

Meie esimene pidepunkt oli Lahti. Kuna me pole just teab mis shoppajad tüübid, siis suundusime kohe Lahti suusastaadionile. Olles seda siiani näinud vaid telekast, siis reaalselt jättis see üsna vägeva mulje. Alustuseks uudistasime seda üsna madalalt ja mõtlesime endamisi, et kuidas küll on võimalik suusahüppemäest suuskadel alla sõita. Ainuüksi mõte sellest tekitas tibutagi selga. Ju need mehed ja naised, kes sealt alla lendavad, on hulljulged lendurite tütred / pojad. Osad meist (Ramsa, Tarts ja KAPTEN) võtsid julguse kokku ja otsustasid 'a 5€ eest tõusta maapinnast pisuke kõrgemale ja kaeda imelist Lahti linna vaadet K9 suusahüppetornist. Vaade, mis sealt avanes oli võrratu, aga üks on kindel, alla tulla on liftiga tunduvalt kindlam. Maapinnale tagasi jõudes jalutasime veel pisud suusakeskuses. Viskasime pilgu peale ka sellele vingele kurvile, mis laskub suusastaadionile- no on ikka vinge küll (seda oli meist enamus ainult teleri vahendusel näinud).
Kui kõik see vaadatud, seadsime suuna Messilä poole, mis ei olnud Lahtist üldse kaugel, maad sinna oli kõigest 7 versta.
Kohale jõudes hakkasime otsima seda mökkit, kus me pidime ilmastiku eest kaitstud saama. Seal aga saime tunda peremehe lobapidamatust ja seda kohe kindlasti tunni aja jooksul. Tema mulises meile midagi soome keeles ja niipalju, kui me siis kamba peale läbi närisime sellest keelest, täpselt niipalju me ka aru saime. Küll me püüdsime seda jutuajamist temaga lõpetada, aga paraku see ei õnnestunud. Ühel hetkel olime me siiski omaette ja saime hakata nautima pisikest "puhkust" enne võistlust, mis oli muidugi iseenesest mõistetavalt sauna, õlle ja ujumise rütmis. Et asi oleks pisut erinev kodumaisest tegime ka väikese paadisõidu "URAJÄRVI" järvel. Mõeldud tehtud asusime asja kallale ja täitsime oma laevukese ohtra õllega. Kusagilt leidsime ka vajalikud vahendid paadisõiduks (paat, aerud, päästevestid), milledest viimase ajas endale kiiremas korras selga meie KAPTEN. Meie sihtmärk oli ühe pisikese saare vallutamine, mis asus vee teed mööda meist umbes versta kaugusel. Saarel käisime ära (loe Ramsa ja Tarts), ülejäänud ootasid tagasitee algust paadis. Peale paadirännakut soendasime end saunas ja jahutasime end karskes järvevees, kuni uni võimust võttis. Polnud ju meist keegi eelnenud öö jooksul sõbagi silmale saanud.

Võistluspäeva hommikul (23.august 2009) ärkasime umbes kaheksa paiku. Hommikusöögiks oli kodukootud herkulapuder, kohv/kakao ja mõned võileivad ja seda kõike maalilise järve kaldal. Kui toitained manustatud, siirdusime võistluspaika.
Esimesena startis meist Ramsa 70 km (loe 78 km, mida näitas lõpuks Ramsa spidokas pikkusele distantsile. Lühem distants, mida üritasid läbida Juss ja Tarts, startis viisteist minutit hiljem. Kindlasti tekkis küsimus, et mida tegi meie Kapten. Tema oli seekord kaasas tiimi managerina (fotograaf, ergutaja ja kõik muud tugiteenused) ja veel ka toidu hävitaja (muig). Mida see tähendab, küsite kindlasti. No asi selles, et olgugi et füüsilist koormust meie Kapten rajalt saanud, siis pidi ta oma energia ju kusagile kulutama ja seda üritas ta kompenseerida söömisega. Ta oli kogu reisi vältel pidevalt näljas.

Muljed rajalt ja rajast ning ka üleüldse sellest sõidust:
Kummaline oli see, et stardis oli üsna vähe võistlejaid. Seda ei saa mitte kohe võrrelda Elion Estonian Cup-iga.
Aga...
Rada oli põnev ja vaheldusrikas. Tjah see kirjeldus vaevalt et midagi ütleb. Aga ok eks ma püüan seda siis ka natukene kirjeldada. Meie sõitudega (Elion) ei anna seda kohe mitte üldse võrrelda. Esiteks on mäed ikka mägede moodi, mitte mingid natukene märgatavad künkad. Teisalt oli rajal ohtralt puude juurikaid ja kohutavalt palju igasugu kivikamkaid ja kive. Oli singleid ja ka mõnusaid laskumisi ja tõuse.
Siinkohal mõned muljed:

Ramsa: võttis selle sõidu kokku lausetega: "Raputas sisikonna paigast" ja "Lähen sinna ka järgmine aasta tagasi" (vähemalt üritan minna. Kas just sellest samast üritusest osa võtma, midagi muud vahelduseks kindlasti).

Tarts: rada oli huvitav, vaheldusrikas ja mõnus. Seda minu jaks paraku ainult poole maani ( 17 km) Siis otsustas üks soomlane, et parem (pehmem) on kukkuda minu tagumisele rattale, kui vastu kände, kive ja juurikaid. Mida muidugi mina tunda sain. Selle tulemusena ei tahtnud minu tagumine ratas enam hästi koostööd teha ülejäänud rattaga. Somm see oli muidugi kohe üsna abivalmis ja otsis välja oma võtmakomplekti ja asus end kohe minu ratta (tagumisi) pidured reguleerima. Aga sellest ei olnud tolku ei midagi. Ratas lihtsalt ei teinud seda, mida ta tegema peaks. Nii ma sinna siis jäin. Mõtetes, et kas tõesti lõpebki see üritus minu jaoks sedasi. Üritasin oma ratast küll pisut asjalikumaks muuta, kuid loootusetult. Lonkisin vaikselt rada mööda edasi, kuni Juss mu kinni püüdis. Hing ei luband leppida mõttega, et ma ei läbigi rada. Peale Jussi möödumist eemaldasin oma tagumise ratta ja sõtkusin sel otsas senikaua, kuni see vähegi raami vahelt hakkas läbi käima. Paraku küll väikese erandiga. Nimelt pidin likvideerima tagumised pidurid. Mõtte oli küll hirmutav, aga vähemasti toimis. Hirmutas ennekõike ikkagi teadmine, et rajal võib olla kohutavaid laskumisi. Rada ju kulgeski enamasti suusamägedega piiratud alal. Mäes üles sõites ei ole ju pidureid vaja, siis peab jalgadele valu andma, aga kui pead suusamäest alla sõitma, ilma et sul tagumisi pidureid oleks, siis see võttis ikka pisut kõhedaks. See selleks aga tähtis on ju ikkagi see, et rada sai hoolimata viperustest õnnelikult läbitud.

Juss: lisa omalt poolt kommentaar

Kapten: ka sinu mõtted ja meenutused on siia oodatud (eriti hommikune pudru poti küürimine)

Rakvere- elamusi igaks päevaks.

2009-09-01T13:40:00.005+03:00

Ärkan hommikul kell 08.10 oma äratuse peale, kuid mitte kodus, vaid hoopis teiselpool Tamula järve. Kui tore, ma siiski jäin lõpuks magama, viimane mida ma mäletan on see, et sai kella vaadatud, mis näitas 7.30. Kokku seega kogu öö jooksul max 40 minutit magatud. Õnneks on vanadusega vähemalt tulnud mõistust alkohoolsete jookidega piiri pidada ning pohmakat kui sellist ei tundu olema. Enesetunne on siiski üsna hõre ja koledal kombel janutab. Tartus teen Siiriuse putkast ühe maxiburgeri ja kohvi piimaga ning edasi Rakvere poole. Aeg lendab armutult ja nagu enamus sõitudel tundub mulle, et ma jään jälle hiljaks. Jõuan kohale ning saan aru, et olen Mõedaku suusakeskuse juures varem käinud sooviga endale seal maakodu soetada, kas läks õnneks või kahjuks aga seal vähemalt oleks lahendus alati olemas, kus rattatrenni teha. Marti on juba kohal ja minu ümbriku ka välja võtnud. Endalegi üllataval kombel saab kõik nii kiiresti tehtud- riided seljas, ratas õlitatud ning jääb aega üle isegi väike tiir rattaga teha. Rakvere maraton- nii vihatud ja nii armastatud, sedapuhku siis täiesti uuel rajal ja uues vormis. Rajaolud tõotavad väga karmi sõitu. Öösel on kõva sahmakas vihma tulnud ning suusarada lausa lirtsub rataste all. Üksikud soojendusringi nautijad on jõudnud juba esimeste laskumiste põhjad mudamülkaks muuta. Sõidame stardikoridori poole ja jällegi tuleb peale sihuke hea kodune tunne, mis EMS-idega kaasas käib. Rahvast on parasjagu, järjekordi praktiliselt ei ole, inimesed on vabad. Kõik tekitab sellise tunde, et täna mõisa peale sõitma ei hakka ja ega vist poleks ka lootust, arvestades magamata ööd. See mõte teeb igal juhul mind rahulikuks. Ka stardikoridore on ainult kaks- millest igaüks valib endale sobiva. Nagu peakorraldaja ütles, siis „esimene neile, kes võistlevad koha peale ja teine neile, kes võistlevad iseendaga või naudivad loodust“. Puhas kuld, tunnen end ära ja kuulun selle seltskonna alla, kes üldiselt ja eriti täna võistlevad/võitlevad kõige rohkem ikka iseendaga. Võtame Martiga tagumises koridoris kohad sisse, paar sõna vahetame ka Haanja 100 korraldajaga (ei jõua seda võistlust ära oodata, sest sel aastal 150 km matkasõit kavas).
Nii, ja ongi minek. Esimese kilomeetriga suud silmad ja kõik muu juba muda täis. Kett hakkab kohe ennast eest keskmisele hammakale kinni liimima ja see teeb mind närviliseks. Viimasel ajal kogu aeg see jama. Tiksun mingi aeg Martiga koos ja siis saan aru, et tegelikult jõudu on päris korralikult ning hakkangi lõpuks tööd tegema. Raja esimese poole saab kokku võtta ühe sõnaga- muda. Ootan huviga hetke, kus magamata öö oma lõivu võtab, aga seda ei tule ja ei tulegi. Aitab, nüüd pigistan ühe geeli sisse ja hakkan sõitma. Kuna viimasel ajal on üsna kiire olnud, siis pole aega tutvuda rajakirjeldusega ning kuskilt tean (naised saunas rääkisid), et tuleb läbida ühte ringi kolm korda. Kuulutasin stardis oma teadmatusest seda lollust ka Martile. Ühtlasi ei ole mul ka rattakompuutrit peal (kuna see otsustas töösuhte lõpetada nagu enamus ratta juppidest), seega pole mul õrna aimugi, mis toimub. Ootan esimese ringi lõppu, mida aga ei tule. Hetkeks tekib hirm, et mis nii saama hakkab. Küsin inimestelt, kellele järgi jõuan ja saan teada, et 40 km läbitud ja ikka üks suur ring on. Selge, sõit läheb edasi, kiirematele lõikudele järgneb üks pikemat sorti rabasingel ümber maalilise rabajärve. „Kas Eestimaa on nii ilus vää?“ Kohe karistab emake maa ära ka, vahin liiga innukalt järve, kuniks juurikal libisen ja veidi haiget saan. Ja nii suhteliselt üksi kulgedes võtan vaikselt kohti tagasi mis alguses sai ära kingitud. Enesetunne on hea ning ilm on vahepeal päikseliseks muutnud. Viimasel kümnel kilomeetril võtan tuure maha ja mul hea meel, et saan sedasi ka naiste liidri finišisse vedada niipalju kui eessõitjast tuge saab olla, asjaosalise enda kinnitusel väidetavalt saab olla.

Tulemused siis järgmised:
Martin- koht 89, aeg 3:56.52,5
Marti- koht 135, aeg 4:38.42,6

Kuna Marti vaevalt, et siia midagi kirjutab, siis lisan tema lühikese kommentaari sõidu kohta- „raske oli“ :). Vastasin talle, et hea uudis on see, et jube head saiakesed on, silmanurgast nägin kuidas see teda külmaks ei jätnud. Marti kuulutas hiljem, et võttis lausa kolm saiakest, no on alles röövel :)
Boonuseks mulle on lisaks katkine rattaraam. Tagasiteel teeme Martiga Viitnas jälle ühe burksi ja kohvi ning räägime suurtest plaanidest, kuidas peale H100 hakkame matkal käima- elame näeme.

Piiride nihutamine elik Pariisi 24h

2009-07-13T20:50:00.011+03:00

Ajas tagasi mõned kuud. Asi sai alguse Martini ja Raiko vestlusest tänapäevases suhtluskanalis. Raiko nimelt oli lugenud, et suvel toimumas jälle Pariisi 24h m aastikusõit, kus seekord kavas ka poole lühem võistlusmaa ehk 12h paarid ja soolod. Kui Raikole tundus ahvatlev just 24 meeskondlik sõit, siis Martin eelistas sooloklassis sõitu. Õhku jäi kokkulepe, et kui muidu mansat kokku ei saa, osaleb Martin meeskonnas, vastalisel juhul lendab üksinda peale.
Ajas edasi mõned kuud juuni algusse Aegviidu EEC j ärgsesse õhtusse. Tegevuskoht: Priidu saun. Raiko käis Tartsile (kes oli end Kõrvemaal täitsa täpiks sõitnud) ning Ramsale välja idee osaleda. Kui Ramsa nõusolek tundus loogilisena, siis Tartsi innukus oli meeldiv üllatus. Juss pakkus end täitsa vabatahtlikult taustajõududeks ning lubas ka sõber Erkki kaasa kutsuda. Kuna eelregistreerimise lõpuni olid jäänud loetud päevad, tuli kiiresti ka Marti nõusse saada. Ka see käis m eeldivalt kergelt ning seega sai Velonoid 24h meeskonnasõidule kirja pandud.
Edasi sai mõned korrad nõu peetud põgusalt, kuid tõsine ettevalmistustöö toimus neljapäeval enne suurt Laupäeva. Õnneks olid kõik kodutöö teinud, seega möödus koosolek kiirelt ning sujuvalt. Edasi suundusime poodi proviandi järele, seda sai päris hea hunnik. Vähemalt laupäeva hommikul pagasiruumi vaadates tekkis pigem tunne, et läheme vähemalt nädalaks kusagile.

Laupäeva hommikul sai siis liikuma hakatud. Koh ale jõudsime küll veidi hiljem plaanitust, kuid paanikaosakonda siiski tööle ei pandud. Järgnesid kiired ettevalmistused esimese vahetuse rajaleminekuks. Üheskoos sai otsustatud, et selle au saab meeskonna kaptenina endaendale siinkirjutaja.

Lisaks leppisime kokku sõita vahetusi kahe ringi kaupa ning hiljem vastavalt olukorrale taktikat vajadusel ümber mängida. Võistlejate koosolekul osaletud, oli varsti aeg stardijoonele asuda. Ilm oli ilus, tunne hea, kuigi veidi ärev. Enne starti veel käis tavaline lõõp ning pidigi väntama asuma. Stardist pandi suhteliselt korraliku hooga minema, kuigi üsna suure osa rajast moodustas korralikult raputav heinamaa- EEC Rakke etapp tuli meelde nii ajule kui ka tagumikule.. Traditsiooniliselt õnnestus end esimeste kilomeetritega kinni sõita. Kui esialgu püsisin veel enamvähem eessõitjatel sabas, siis varsti järgnes üks kiire laskumine koos paremkurviga järsu tõusunukiga. Teiselt poolt tõusust viskas päris hästi üles küll, kuid ebatasase maakera tõttu õnnestus pidurdamine liiga hilja peale jätta ning peaaegu võpsikus lõpetada. Liidergrupp läbis selle lõigu edukamalt ning järgmisel tõusunukil kadusid nad juba eest. Kartsin, et jäin kõige viimaseks, aga õnneks seis vist päris nii hull siiski polnud. Pealegi oli jäänud tolleks hetkeks sõidu lõpuni veel umbes 23 tundi ja 55 minutit. Esimesel ringil suringi tuhat surma ja tiksusin üsna üksinda. Rada oli veel kuiv ning kõva, raputas päris hoolega, aga siiski kannatas sõita suhteliselt hästi. Rõõmustasin endamisi, et ühtki "jooksukat" rajal polegi. Ring lõppes üsna lühikese, kuid järsu ja kiire murulaskumisega ning oligi aeg teisele ringile asuda. Esimese ringi aeg oli üsna nigel- 45 minuti kanti. Teisel ringil oli enesetunne juba märksa parem, ent aeg seda palju just ei kinnitanud- kõigest umbes kaks minutit parem.

Ramsa rajale saadetud, sai asutud nautima vahepeal püstitatud laagri pakutavaid mõnusid. Martin sügas endiselt ringe üksteise otsa, lisaks käisime Rasmust veel ergutamas. Elu tundus tõeliselt ilus ka siis, kui Marti vahetus algas. Siis varsti algas kerge vihmasabin. Muret see esialgu ei teinud, kuna "sünoptikud" olid lubanud kuni kaks millimeetrit sademeid, kuid 70% tõenäolisusega ei pidanud sademete hulk 0,6 mm ületama. Ette rutates võib öelda, et vihmasadu jätkus lühikeste vahedega kuni varajaste hommikutundideni, ületades "sünoptikute" lubatud kogused kümnetes kordades. Ma vist ennustaks oma kõhutuule järgi ka täpsemalt ilma.. Istusime vaheldumisi varju all ning raja ääres omasid ergutades. Vahepeal käis ka Kada laagris keha kinnitamas ning kimas siis jälle edasi. Minu teise vahetuse alguseks õhtul kuue paiku oli hetkeks sadu siiski järgi jäänud- tegelikult piinlik lugu, et kaptenil kõige rohkem õnne oli. Esimesest laskumisest alla lennates ning uuesti hooga üles minnes keeldus hetkeks ratas edasisest koostööst, visates mind sadulast maha. Õnneks leidsime uuesti kiirelt ühise keele. Ring äpardus siiski, kuna raja keskel põhjusmõtteliselt ainukesel korralikul kruusalõigukesel õnnestus pea lenksu all ühest mahapööramise tähisest mööda kimada. Ikaldus ~2 versta ja ~12 minutit. Teise ringi ajal hakkas uuesti sadama ning tuli ka ratas vahepeal maha jätta ja tõusudest üles kõndida- kummid lihtsalt ei pidanud. Kuidagi õnnestus oma vahetus siiski lõpetada. Ka Kada näitas järjest enam ja enam laagrisse nägu. Üritasime teda aidata kuis jõudsime, lakkusime ratast, täitsime joogipudeleid, õlitasime ketti jne jnt. Kuna oli näha, et rada muutub järjest libedamaks ning ohtlikumaks ja öised vahetused ka veel tulemas, tegin kaptenina ettepaneku pime aeg sõidus vahele jätta, pigem puhkamisele rõhku panna ja hommikul värskena jälle peale hüpata. Otsust aitas vastu võtta ka Marti vahetus, kes lõpetas oma vahetuse juba üsna pimedas. Vaene mees sõitis optiliste prillidega, mis nägemisulatusele pimeda, muda ja vihmaga küll kaasa ei aidanud. Mingil hetkel jõudis kohale ka Erkki, kes sulandus kohe seltskonda ning hakkas teenust osutama. Varsti Kada lõpetas oma sõidu ning tuli meie boksi. Siis näitas entusiasmi üles Tarmo, kes lubas igal juhul sõitma minna. Siinkohal kasutaksin võimalust tema ees avalikult vabandada, et ta innukust kahandada üritasin ja plaani esialgu maha sõitsin, ilma tema kangekaelsuseta oleksime kaotanud mitu ringi ja kohta. Õnneks ta mind ei kuulanud ja leppisime kokku, et ta sõidab ühe ringi, peale mida tuleb laagrisse märku andma. Siiski tuli ta laagrist läbi alles teise ringi algul, kui rada võistluskeskuse juurest uuesti läbi läks ja kimas edasi. Tulevikus usun oma meeskonda rohkem. Mina siis istusin niikaua jälle telgi alla maha, paksult riides, rüüpasin kohvi ja üritasin positiivselt mõelda. Teenindav personal paigaldas niikaua lambid ka minu ratta lenksu külge, mis nii libedalt ei läinudki. Nimelt lingid jäid lambikinnitustele ette, mistõttu tuli laternad kinnitada mingitviisi isoleeriga. Rajal selguski, et üks latern näitas silku ja teine leiba. Lisaks veel "kükloop" otsaette ja elu esimene nightride võiski alata kell kaks öösel. Vihma sadas endiselt päris korralikult, kuid kuna seljas olid niigi märjad ja mudased riided, siis see ei morjendanudki. See nightride tundub siiani üsnagi sürreaalne- lausvihm, muda, pidurite vajutamine kiirusele suurt ei mõju, lenksukeeramine lõpeb suure tõenäosusega külililendamisega.. Samas sadulast irdusin meelega vaid esimesel laskumisel, kuna kartsin siiski veidi oma elu ja tervise pärast, ülejäänud allamäge otsad sai rohkem või vähem edukalt alumiinium jalge vahel võetud. Tõuse sõita ei õnnestunud nii või teisiti. Päris huvitav oleks ka teada, kuimitu kilo ma muda ühest kohast teise selle üheainsa ringiga toimetasin. Kirusin, kui sõitmine võimatu tundus ning nautisin, kui kuidagigi sõita ja püsti püsida õnnestus. Ka sirgetel sõitmine käis üldjuhul nii, et esiratas ühele, taguratas teisele poole viltu, kuid sõidujoon enamvähem otse. Rasmus oli ilusti vahetuseks valmis, mina andsin ratta hooldemeeskonna kätte, kasisin end niivõrd-kuivõrd puhtaks ja heitsin kiirelt magama. Hommikul ärkasin ühe siin nimetamata jääva tõpra tõttu, kes üritas mulle selgeks teha, et kohevarsti on minu kord sõitma minna. Kuna õhtul tekkis plaan kellelegi teisele sellist õelat vempu mängida, ei jäänud ma loomulikult seda juttu esimesel katsel uskuma. Kuna tüütaja varsti uuesti tuli, pidin siiski kargud alla ajama. Selgus, et tõesti oli hommik käes. Kiirelt riided selga, kohv ja butterbrot sisse ning varsti olingi juba rajal. Selleks ajaks oli isegi vihm järele jäänud, päike ka paistis ja täitsa mõnus, kuigi veidi unine oli sõita. Rada tundus ka oluliselt vähem mudane. Näha polnud ka praktiliselt mitte kedagi. Ring tuli ka 1:08 kanti ehk umbes 10 minutit kiirem kui minult eeldati. Õnneks oli Ramsa siiski praktiliselt valmis, mida oli ka näha tema ringiajast- paugutas tunniga ära. Varsti olidki käes otsustavad hetked- nimelt läks rajale Marti, kui jäänud oli veel nibin-nabin kolm tundi sõiduaega. Kuna Tarmo oli end öise vapra vahetusega üsna täpiks sõitnud, otsustasime, et kui Marti vähegi jõuab, sõidab ta kaks ringi ning ilmselt rohkem ei jõuagi. Mina jõudsin juba vahepeal saunaski käia ning vahutava taastusjoogi keresse keerata. Siis tegi Marti oma töö väga korralikult ära, esimese ringi aeg tund. Otsustasime, et kui jääb ka teoreetiline võimalus ja varuaega 50 minutit, läheb kapten veel ühele ringile. Kusjuures me ei teadnud üldseisust suurt midagi peale selle, et Marti vahetuse ajal Veloclubbers 2 Erik tuli meie juurde ja tunnistas, et meid nad ilmselt enam ei püüa. Päris lõpus siiski selgus, et läbisime ühepalju ringe, ent meie (Marti) viimane ringiaeg oli parem. Kuna võimalus tundus juba märksa reaalsem, panin end kiiresti valmis ja lükkusin stardijoonele. Marti oligi kohal ajaga 1:08 ja lähetas mind teele. Kui algul tundus veel usutav, et ehk jõuabki ringi veel läbida, kuigi lihased keeldusid korralikust koostööst, siis enne poolt maad oli selge, et ega ikka ei jõua küll. Kontrollpunkt oli juba telgigi kokku pakkinud. Enne viimast ~2,5 km pauna, mis algas võistluskeskuse juurest ja milleks oleks kulunud umbes 10 minutit, oli jäänud finišini veel täpselt minut. Kuna oma kaptenit kannatamatult ootav juubeldav meeskond oli juba tammepärjaga finišis, ei lasknud neil enda järel enam rohkem oodata ja tulin sadulast maha. Sellega oli võistlus meie jaoks lõppenud. Tagantjärele tarkusena olid vist otsustavateks hetkedeks hea tulemuse saavutamisel Tarmo öine vahetus, Rasmuse hommikune kiire ring ning Marti väga korralik viimane vahetus. Laagrit kokku pannes kuulasime teadustajat ja saime teada, et olime 14 meeskonna konkurentsis saavutanud tubli kaheksanda koha ning kirsiks tordil oli Kada teine koht 12h soolode arvestuses- Velonoidide poodiumikohtade arve on avatud! Jääme kannatamatusega järgmisi ootama, uus võimalus avaneb juba Elvas 25. juulil. Kõik, kel võimalik, võiksid tulla kaasa elama. Peale autasustamist panime laagri kokku ning asusime tagasiteele. Kokkuvõttes väga lahe ja heas formaadis võistlus. Enda poolt teen ettepaneku järgmisel aastal kindlasti uuesti osaleda.

Lõpetuseks mõned tänusõnad. Esmajoones Priidule- tema teeneid ei jõua vist üles lugedagi, korraldas ta ju transpordi, osutas tugiteenuseid ning mida kõike veel. Erkkile tugiteenuste, Vana Tallinna ning ergutamise eest. Viivile ja Harrile termoskastide, prožede, väga maitsvate hapukurkide ja muu eest. Ning loomulikult eelkõige tänan oma meeskonnakaaslasi, kes võtsid väljakutse piiride nihutamiseks vastu ja minuga koos sel võistlusel nii tublilt osalesid.

Pariis 24h (seekord siiski soolo 12h)

Martin: Kui tavaliselt tekib mõned päevad-nädalad peale rasket katsumust tunne, et see ei olnudki nii raske, siis ka täna, juba pea kuu peale Pariisi 12 h soolosõitu, ei ole mul mingit tunnet, et sooviksin järgmine aasta 24h soolot proovida. Jäägu see ikka päris segaste sõita, mina selleks tõenäoliselt suuteline ei ole.
Muljed tagantjärgi, nagu ikka, on üllad. Meelde jääb ainult positiivne elamus. Valu ja kipitus kannikatel jms kaob ruttu.
Alguses tundus väga mõistlik täie rauaga minema põrutada nagu korralikul kruusarallil. Strateegiliselt oli see tagantjärgi õige otsus, sest rajaolud muutusid peale kella kolme vihma tõttu täielikult, mistõttu selles valguses polnudki ehk alguse kiirustamine paha. Head kiirust jagust vist 3-4 ringiks, enam täpselt ei mäletagi, kas läbisõit oli kuskil 40 km kui tuli mõte vahepeal väike paus teha ja keha kinnitada. Kui algul sai meeskonna eest minema põrutatud, siis sellel hetkel vedas Ramsa oma vahetusel meeskonna mulle järgi. Esmalt tundus äärmiselt tore mõte koos lõpuni välja sõita, st meeskonnaliikme tuules keskööni välja iniseda :) Peale esimest ringi koos Ramsaga see enam hea mõte ei tundunud ja ma sain aru, et enam nii jätkata ei saa. Ramsa vahetas ka kohe välja värske jalaga ning leegitsevate sokkidega Marti, kellele minust enam võrdväärset reisikaaslast ei olnud. Martile sai veel miskit head teed soovitud ja nii olingi jälle üksinda. Siitpeale hakkasid minu kõige raskemad ringid Pariisis üldse. Etteruttavalt, siis õnneks ei kestnud see õudus lõpuni ja viimastel ringidel tuli uuestisünd. Selle õuduse vahepeal langes kohati kiirus nii kõvasti, et mõnel lõigul tundus, et kukun külili. Igasugused puhtad ja värsked tegelased sõitsid mööda nagu teadagi millest. Languse ajal võtsin eesmärgiks edasi noppida ring-ringi haaval ning enne igat uut ringi korralikult juua ja süüa. Küll see uuestisünd on üks tore asi, tagantjärgi ei teagi, mis selle algatas kas füüsiline või vaimne laadung aga polegi vahet, üks toidab teist ja nii võib sõit jälle reipalt edasi minna. Kui uuestisünd tuli, tekkisid igasugused veidrad mõtted, sh viimasel ringil- minna ja võtta ka 13 ring ära, aega selleks jäi tegelikult täpselt 1h ja 10 minutit. Tagantjärgi muidugi kripeldab see 13 ring, aga arvestades rajaolusid, ning et mul puudus rattal korralik valgustus ning ratas vajas enne ringile minekut väikest pesu jne, ei oleks pruukinud sellest ajast piisata. Kaheteistkümnenda ringi läbimiseks kulus mul täpselt 1h ja 10 minutit, nii et mine ja võta nüüd kinni.
Kokkuvõttes võib öelda, et kartsin vaimset mandumist ja motivatsiooni langust, aga seda ei juhtunud- siinkohal tänu tiimikaaslastele. Tegelikult oli vaimne tasakaal kogu sõidu vältel väga hea. Füüsilist läbipõlemist ma ei kartnud ja seda tegelikult ka ei tulnud, kui siis ehk korraks 1-2 ringiks sõidu keskel. Nõrgimaks kohaks osutus taguots, mis oli täiesti sõitmiskõlbmatu täpselt 10 päeva peale Pariisi. Järgmine aasta tuleb sellele teemale tähelepanu pöörata. Tehnika pärast põen ma alati, õnneks ka seekord pidas ratas kogu jamale vastu. Muda täis hammasrattad, pidurid jne oli üldine probleem. Kindlasti kui ma targem oleks, siis laseks järgmine kord sellistel raputavatel radadel miinimumrõhu rehvidesse- 3 at on palju, mis palju. Või noh, võiks ju olla vähemalt nii tark, et seda teha peale 5 ringi või kasvõi 10 ringi, kui varem kohale ei jõua. Aga mis sa teed, peab hakkama ajuvitamiine sööma nagu Marti ütleb.Üldiselt oli eesmärk sõita korraga rohkem kilomeetreid kui kunagi varem ja see sai täidetud, kompuuter näitas u 163 km. Oma teisest positsioonist kaheksa võistleja seas ei teadnud ma midagi enne kui hommik saabus, vahepeal käis Priit uurimas, et olen liidrist maas 6 ringiga (see vist siiski üldarvestuses). Igal juhul Pariis 24 on järgmiseks aastaks kalendris, alati valmis meeskonna eest sõitma, kuid hea meelega sõidan ka 12 h soolot.

2009-07-05T19:10:00.009+03:00

Mõned muljed siis ka Kalevipoja rattamaratonist neljandamast juulist 2009 issanda aastast.
Raiko: Ei mäletagi, et kunagi ühele võistlusele ma nii vara kohale oleks jõudnud. Kell näitas alles 10:18, kui meil juba auto pargitud, seda hoolimata sellest, et kohalejõudmiseks sai valitud "tunne kodumaad" marsruut läbi Palamuse. Kuna rahvatarkuski ütleb, et tark ei torma, ei kiirustanud me rataste mahavõtmise, riidesse panemise või muude selliste pisiasjadega. Selle asemel nautisime ning kirusime üheaegselt ilusat ning sooja ilma ja vahtisime niisama ringi. Kuna lõpuks hakkas siiski igav, sai vähemalt stardinumbrid ära toodud. Varsti jõudsid ka Tallinna filiaali mehed koos fännklubi (Greete) ning maskotiga (Nestor) kohale. Olgu siinkohal mainitud, et Nestor tegi tutvust kuulsustega- Jassi alias Jaan Kirsipuu koerakese ning naisega. Peale tervitus- ning viisakusavaldusi hakkasime varsti lõpuks ka sõiduks ettevalmistusi tegema. Vahepeal soovis üks Proshopi naisfotograaf meid tingimata pildistada, mis meie atraktiivset välimust arvestades just suurem ime muidugi pole. Tulemusi võite näha siin ja siin. Muidu niipalju sooja ma olen teinud küll vist ainult enne möödunud jooksumaratoni. Marti jõudis veel enne stardikoridori asumist ära seista isegi tehnoabi pumbajärjekorras, samas kui näiteks minu Velospetsis Priidu und Magnuse hoole all käinud ratas töötas bez problem. Kuna seekord punkte ning stardikohti ei jagatud, panime paika taktika, et meie neljakesi ehk siis Rasmus, Marti, Tarmo ja mina sõidame rahulikult koos ning naudime loodust ja seltskonda. Ainult üksik hunt Martin söandas meist eraldi sõita. Nüüd võin ehk üles tunnistada, et mul oli plaanis algul koos teistega lõpuni tiksuda ning siis finišisirgel eest ära paugutada. Selline mõte käis peast läbi veel viimasel laskumisel kilomeeter enne lõppu... Mina ja Marti startisime ühest koridorist, seega oli vaja vaid Rasmus ja Tarmo veel üles leida rajal, mis mõni verst peale starti kruusatolmupilvedes ka õnnestus. Seal algaski kümneid kilomeetreid algav kruusaralli, mis pakkus veidikenegi vaheldust ühe karjääri, kus mul õnnestus isegi kett hammasratastest eemaldada, ning paari metsalõigukökatsiga. Millalgi tuli jälle metsa, rabalõik, suusarajad, kruus, raba... Kuna Tarmol oli jalg juba üsna pehme, lasi ta meid suusaradade lõpus eest ära. Veidi olime ta pärast mures, et kuidas ta lõpuni jõuab, aga lõpuks selgus, et asjatult. Mulle istusid nii raba (seal minu kärbeskaaluga teistega võrreldes lihtsam) ning metsasinglid (need olid täitsa huvitavad). Ma ei tea, kas on õige seda öelda, aga ühel kergelt laskuval sinkavonka metsasinglil oli Ramsa liikumist lausa nauding jälgida- nagu noor jumal. Temast võiks hea freerider saada. Õigeks andmiseks läks muidugi ~20 km enne lõppu õigete metsalõikude ning mööda voori üles-alla voorimisega. Vahepeal tekkis küll mõte, ahh, kas Eestimaa on tõesti NIIIIII ilus! Ühes joogipunktis õnnestus mul anda ka tõenäoliselt telesse jõudev intervjuu, niiet glamuuriarvestuses ma läksin Martist ikka valgusaastate võrra ette. Ma usun, et ka Kroonika seksikate valimisel seatakse ka minu kanditatuur üles, niiet ärge siis unustage minu poolt hääletada... Järgnes minu vist lemmikkoht rajal- ülikiire laskumine, millel minu kiirus ulatus rekordilise 67,8 km/h-ni. Veel kihutamist ning varsti oligi päästev finiš käes. Lõpusirgel veel võtsime kolmekesi ilusti kõrvuti ning lasime endast grupipilte teha. Kuna algustempo oli täitsa mõistlik, siis ei õnnestunud end isegi korralikult kinni sõita. Järgnes maitsev seljanka ning varsti oli ka Tarmo kohal. Supilauas oli ka Nestori ja Jassi kutsa taaskohtumine, mis seekord nii sõbralik enam ei olnud. Meie maskoti recepti puudumise värske Eesti meistri ning elava legendi koera vastu võib ehk siiski tema noorusuljuse arvele kanda. Kõik koos sai nauditud ka kohaliku järve karget vett. Seejärel hüvastijätt meeskonnakaaslastega ning asusimegi tagasiteele, tehes peatuse ka kohaliku maalilise veski juures väikse fotoseeria tarbeks. Möödus veel mõni aeg ning järgneski päeva üks meeldivamaid osasid- saun ning vahutav taastusjook koos korraliku kõhutäiega.
Kokkuvõttes korralik päev. Rajal oli täitsa meeldivaid lõike, samas ei kaotaks ta oma võlust suurt midagi, kui kruusa 20 km võrra vähemaks tõmmata. Kruus on ju siiski selleks, et raskete lõikude vahel veits taastuda saaks. Koht ka läbi aegade parim EEC-s. Sellest tühjast-tähjast, et lõpetajaid ka väga vähe, ei maksa eriti välja teha.
Väike videokokkuvõte ka sõidust. Lisaks sellele, et meie sõitjad siin-seal kaadris vilksatavad, on Ramsalt ja minult ka lühikommentaarid eetris. Vist meie esimene telekajastus. Usun, et juba järgmisel etapil jooksevad sponsorid meile tormi.

Nissan Eesti MV Maastikuratta Maratonis 2009 from Elion on Vimeo.

Lõpetuseks veidi numbreid. Distants 71,9km. 485 tõusumeetrit. Aeg 03:42:38. Keskmine pulss 149. Keskmine kiirus 20,1 km/h, maksimaalne 67,8 km/h.
Kusjuures meie uutel särkidel on üks lisafeatuur, millega me ei arvestanud. Nimelt kipub ta andma staatilist elektrit, mis vähemalt minu pulsomeetri totaalselt lolliks ajab. Näiteks sellelgi sõidul näitas ta maksimaalseks pulsiks 224, mis kahjuks mitte kuidagi usutavalt ei kõla. Aga nii ilus särk on seda väärt, et pisiasjast mööda vaadata.

Velonoidide välisdebüüt

2009-06-26T21:06:00.009+03:00

Tere ka teistele.

Proovin siinkohal anda väikese ülevaate meie (Priit ja Ramsa) esimesest välisvõistlus debüüdist. Kiluvaraste kiituseks peab küll ütlema, et korraldus, raja tähistus ja muu oli igati tasemel.
Kui olime jõudnud starti siis selgus, et seal oli umbes paarsada TEGIJAT ja mulle sai kohe selgeks, et mina olen vist valel ajal vales kohas. Peale stardipauku tekkis kohe suur tolmupilv ja rohkem mina neid ei näinud. Kui Ramsa, politsei ja kiirabi olid minuga kümmekond kilomeetrit tiksunud siis tegin suusõnalise avalduse trassilt lahkumiseks. Seda ma tegingi ja peale seda sai Ramsa kihutama hakata. Seekord lihtsalt ei olnud minu päev.
Kui olin seigelnud läbi raskuste finišisse (ei leidnud linnas seda kohta üles ja umbkeelsed politseiametnikud ka eriti juhatada ei osanud), vahetanud riided ja teinud ühe õlle olidki juba esimesed tegijad kohal. Nüüd natuke selle sõidu statistikat, et oleks numbreid ka.
1. Allan Oras 2.03.40
3. Caspar Austa 2.05.29
5. Alges Maasikmets 2.05.32
176. Ramsa 2.55.03 keskmine kiirus 19,5 km/h
Kokku oli lõpetajaid 224
Peale seda pingutust sõime oma kohustusliku kördi moosiga ja tee ära ning hakkasime Eestimaa poole veerema. Ilm oli ilus ja meel hea. Kes väsinud kes mitte. Kokkuvõtteks tasub lätlaste juurde minna küll aga siis juba suurema pundiga, et oleks mõnusam.
Selline oli meie debüüdi lühikokkuvõte.

2009-06-24T16:20:00.003+03:00

Tere kõigile velonoididele! Nüüd juba mõned päevad suve ühest suuremast sündmusest möödas ning haavadki peaaegu lakutud. Mõtlesin siin, et kirjutaks veidi oma muljetest- no nii tuleviku tarvis ja muidu ka. Esmamulje on see, et väga äge oli ning järgmiseks see, et päris raske oli ka. Üksinda- st ilma Martini ja Marti toetuseta- poleks ilmselt vastu pidanudki, aga õhtused saunatamised ja grillimised aitasid raskused üle elada. Meie elupaik Missos RMK Pullijärve metsamajas oli küll üle prahi- korralik maja, tulekolded, eraldi majas saun ka, grillimise jaoks oma koht, ilus järv- mis sa hing veel oskad tahta! Sääski oli vaid kole palju, aga nende eest RMK keeldus vastutust võtmast :) Kodinad laiali visatud, kimasime mööda kohalikke ameerika raudteid Rõugesse starti. Minu jaoks oli konkurentsitult raskeim just reedene päev oma ~seitsmeverstase proloogi ja ~38 kilomeetrise esimese etapiga. Proloogi rada koosnes paarist seinatõusust ja -laskumisest, kust ka ilma rattata oleks üsna keeruline üles-alla liikuda, lisaks veel kahe järve äärsed mudased singlid jne- sõnaga tõelised MTB-kunnide rajad. Minu jaoks igaljuhul totaalne hävimine, üllatusega siiski avastasin, et mõned mehed minust ka tahapoole jäänud- samas vähemalt üks neist tehniliste probleemide tõttu. Kuna Marti võttis osa "legaliseeritud partisanina", siis ta proloogi ei sõitnud ning tuuritas selle asemel niisama ümbruskonnas ringi. Kuna proloogi ning esimese etapi vahele jäi ligi kaks tundi vaba aega, siis optimistid nimega Marti ja Martin otsustasid minna sooja tegema, mina keeldusin sellist mõistusevastast ettevõtmist kaasa tegemast ning selle asemel lasin hoopis autos silma looja. Esimesel etapil käis mul vaikne tiksumine ning lõpu ootamine, head tunnet küll just ei olnud. "Kirsiks tordil" veel etapi lõpus uuesti needsamad järveäärsed singlid. Õnneks läks õhtul paremaks, supp sisse ja majakesse tagasi jõudes selgus, et naised olid sauna juba soojaks kütnud. See oli tõeliselt meeldiv, kihutasime sauna, pärast taastusjoogid ja -söögid sisse ja olemine läks päris kobedaks juba. Laupäev kahjuks algas kurjakuulutavalt- ei tea, kas must-hõbedase sildiga taastusjoogid koosmõjus millegagi või hoopis mingid muud tegurid olid olemise nii pahaks keeranud, et kahtlesin juba rajaleminekus. Algul oligi totaalne suremine, mingi hetk läks tervis küll paremaks, aga siis jäin pikalt üksinda sõitma ning tulid jälle loobumismõtted pähe. Pulss ei tahtnud ka mingi nipiga üles minna, 150+ oli maksimum, mida kellal näha oli. Ka Vällamäe vallutamine ja laskumine kaks korda järjest ei teinud olemist just paremaks. Kuidagi sai ikka lõpuni tiksutud, õnneks seekord lõppes rada Haanja poolt tulekuga, ei pidanud enam järvede äärde põikama. Ma ei kujuta ette, mis oleks veel siis saanud, kui etapp oleks 10+ versta pikem olnud nagu algul pidi- aga lühendati vist 78km pealt ~67 peale. Aega kulus siiski 5:22 kopikatega, keskmine kiirus seega üsna olematu. Kohapeal jagatud hernesupp oli küll muljetavaldav- lusikas seisis ka pooltühjas kausis probleemivabalt püsti. Õnneks saun ja söök omasid seegi kord võlujõudu ja Missos saavutasin jälle hea tervise. Laupäeva öö möödus hoopis teise tähe all- hommikul täiesti hea olemine, see andis rajalgi tunda. Rada ise oli ka päris hea, ~68km, millest üsna palju kruusa, muda ja tehnilist värki kõvasti vähem. Samas Paganamaa kant ikka tõeliselt ilus, seal oli selliseid lõike, et silm läks pähe punni. Mittesõidetavaid tõuse ja kohti üldse oli üsna olematult, samas üks neist oli päris hea kuppel- mingi pagana linnamägi oli, selline ilus munakujuline. Kui muidu jäin Martist ikka maha, siis pühapäeval õnnestus jõuvahekorrad paika panna. Kui ma ühel laskumisel kerge kärna panin maha ning pidin tööriistade abil lenksu õgvemaks keerama, siis me korraks kohtusime, kuid esimestel tõusudel näitasin talle jälle selga :) Viimane veerand käis kõva punnitamine ühe Läti segapaariga, kruusal sai suhteliselt korralikke kiirusi arendatud. Viimased 10 km sai juba silmamunade peal võidu sõidetud mingi teise vanaga, pulsinumbrid olid ka juba hoopis teisest puust- finišisirgel näiteks 184. Samas ega Marti just palju hiljem ei lõpetanud, enamvähem kuus mintsa vahet. Meie hetke esisõitja Martin tegi muidugi igal etapil korralikud tulemused. Lõppkokkuvõttes siis kohad vastavalt Martin 57. ja Raiko 103. 110 lõpetaja hulgas, kusjuures meessoolode hulgas "õnnestus" mul päris viimaseks jääda umbes kaheminutilise vahega kõige vanema osavõtjaga. Samas katkestajaid oli ka suhteliselt palju, seega võib lõpetamistki mõnes mõttes kordaminekuks lugeda. Kusjuures mitte kõik katkestajad ei lõpetanud hästi, näiteks üks naisvõistleja äestas oma näo kruusal kukkumisega ikka päris ära... Kiiret paranemist talle.
Seega siis tegu igati korraliku üritusega tõsistele maastikusõidufännidele. Rasmus, sina kindlasti võiksid järgmisel aastal selle ürituse peale mõelda, sulle ilmselt oleks päris meeldinud. Sinna on muidugi kõvasti aega, aga üks variant oleks sul Martiniga ja mul näituseks Martiga meespaaride arvestuses sõita. Aga noh, sellele jõuab veel mõelda. Ise pean hoolega rattavalitsemist õppima hakkama, sellega annaks tulemusi päris palju ilmselt parandada.
Kuna teid ja teisi statistikuid kindlasti väga huvitab, siis panen veidi numbreid ka kirja:
1. etapp: aeg 2:29.18, keskmine pulss 157, maksimaalne 207bpm(???), distants 38,6km, keskmine kiirus 15,8, maksimaalne 54,9km/h, tõusumeetreid 475.
2. etapp: aeg 5:22.30, keskmine pulss 138, maksimaalne 159bpm, distants 67,9km, keskmine kiirus 13,7, maksimaalne 49,6km/h, tõusumeetreid 1135.
3. etapp: 3:54.33, keskmine pulss 152, maksimaalne 213bpm(???), distants 68,6km, keskmine kiirus 18,5, maksimaalne 41,0km/h, tõusumeetreid 800.
Proloogist ei kirjuta, kuna unetasin kella käima panna stardis ning üldse tahaks selle etapi oma mälust kustutada..
OG, edu kõigile ja uute võitudeni!